3872 punkti

Pyhade puhul lingin hoopis kolleegide folkloristide teadmuse baasil loodud harivat ja meelelahutuslikku kodukandimängu. Esimesel katsel sain pealkirjas nimetatud hulga punkte; kõige rohkem panin mööda 5 kilomeetriga Angla tuulikute juures. See õline põrguliste käsilane, kes Panga pangal rahadega vehkleb, tekitas ka päris kõva lingi nii Angla kui Kaali kui kohalike edendajatega. Lugu ise ka ysna Kldvn vääriline. Nojah, ja mõistatusele "Sile pale, nina põle, yks silm, seegid pime" oli meie vanaisal ka teine vastus. See, mida tänapäeval metafoorselt ka tagapõskedeks nimetatakse.

3597 tähemärki

Sirbi toimetamispõhimõtted

1. Ajalehe sisu

Kultuuripoliitika põhialuste dokumendis „Kultuur 2020“ on öeldud: „Kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive, lõimumis-, regionaal-, turismi-ja välispoliitikaga.“ Sama kehtib ka selle kultuuri kohta, mida võiks kajastada riigi ainus täies mahus kultuurile pühendatud ajaleht. Kasutades Eestis olemasolevat märkimisväärset intellektuaalset potentsiaali olen kindel, et Sirp suudab oma veergudel lisaks otseselt kõrgkultuuri sfääri kuuluvatele nähtustele katta kriitilise analüüsiga ka kultuuripoliitika dokumendis nimetatud valdkondi. Sirbis avaldatavate käsitluste lähtekohaks peab jääma kohaliku kultuuriruumiga seotud omakeelne kõrgkultuur, kuid analüüsida tuleb ka selle seoseid ja suhteid ühiskondlike protsessidega.

Praegune valdkonnatoimetajate süsteem Sirbis on end aastate jooksul õigustanud. Senisest rohkem tähelepanu tuleks pühendada interdistsiplinaarsete kultuurinähtuste kajastamisele (nt pärandkultuur, digikultuur, aktivism, meediakriitika).

Sirp peab jätkama tekstikeskse lehena. Lugejasõbralikkuse huvides ja esteetilistel kaalutlustel on oluline, et lehes kasutatav graafiline disain oleks parimal võimalikul tasemel. Sama tuleb silmas pidada ka Sirbi võrgulehe arendamisel, lisaks elementaarsele kasutajamugavusele ja liitotsingut võimaldavale otsimootorile.

Sirbis avaldatavad tekstid võiksid selgemini diferentseeruda kaheks tüübiks: pikemad, analüüsivad kirjutised ning lühemad, operatiivsed ja uudislikud lood, mis teeniksid senisest enam lugejate teavitamise eesmärki kultuurisündmustest, millest on võimalik osa saada ainult piiratud aja jooksul (ajutised näitused, festivalid, eriprogrammid, konverentsid). Ajaleheteksti dünaamilisust saab süvendada ka intervjuu žanri senisest julgema kasutamisega. Kõigi valdkondade kajastamisel tuleks eelistähelepanu pöörata kodumaisele uudisloomingule, kuid seostada seda senisest enam nii Eesti naabermaades kui ka Euroopas tervikuna levivate suundumuste ning sarnaste nähtustega. Omakultuuri tuleb näha rahvusvahelises kontekstis.

Nii ajalehe kui kultuurikriitilise mõtte leviku huvides tuleks Sirbil teha koostööd teiste meediaväljaannetega (eeskujuks võiks siin olla Eurozine’i võrgustik): esmalt teiste SA Kultuurileht väljaannetega, teisalt Eestis välja antavate üleriigiliste päevalehtede ning maakonnalehtedega, et professionaalsed kajastused kõige olulisematest kultuurisündmustest jõuaksid ka nende inimesteni, kes Sirpi iganädalaselt ei loe. Aga ka vastupidi – üleriigilisel kultuurilehel on kohustus edastada sõnumit, et kultuuriväli ei piirdu ainult Tallinna ja Tartuga, vaid eesti kultuuri seisukohalt olulised kultuurisündmused leiavad aset ka väiksema asustustihedusega piirkondades.

2. Toimetuse töökorraldus

Valituks osutudes eelistaksin edasi töötada toimetuse olemasoleva koosseisuga. Väärtuslikud on ka iga toimetuseliikme aja jooksul välja kujunenud kaastöötajate võrgustikud, mida tuleb alal hoida. Juhul, kui ilmneb vajadus leida meeskonda uus liige, võiks see toimuda avatud konkursi korras, kuna suunatud pakkumistega välistame võimaluse positiivseteks üllatusteks.

Töötajaskonna puhul pean eriti oluliseks professionaalsust. See ei puuduta ainult oma valdkonna tundmist, vaid ka korrektsust asjaajamisel, ajakirjanduseetika tundmist, head arusaamist üldistest kultuuri (sh poliitika) toimemehhanismidest. Töötajate motivaatoriteks saavad lisaks palgale olla ka hea ja kollegiaalne tööõhkkond, võimalused erialasteks lähetusteks ja enesetäiendamiseks, avalik tunnustamine.

Eksistentsiaalne kysimus

Ökosemiootika metodoloogia seminaril tõstatus muuhulgas ka hooajakohane kysimus: kui jõuluvana tegelikult ei ole olemas, kas põhjapõdrad siis ikka on?
Illustratsioon: poeg ja pärija.

Hybriidsete objektide metodoloogia

Sest kui palju on maailmas
korduvaid syndmusi?
Semiootilist vabadust?
Vabadust teha asju teisiti,
ilma teisi kahjustamata?
Kuidas kirjeldada objekti,
mis keerab sulle uue kylje
iga kord, kui teda vaatad?
Lihtsalt segaseid kohti
sirgemaks rääkides?
(Kohalikud on muuseas veendunud,
et šaakalid söövad
lesivate loomade kõrvu.)
Kui palju on maailmas
korduvaid syndmusi?


Kuulukse, et Norras olevat ajakiri nimega Journal of Academic Prose. Võiks ju olla ka Journal of Academic Poetry. Miks mitte.