Osalesin eksamitöödelugemistalgutel. Oli tore ja arendav. Mõned mõtted, terminid ja definitsioonid märkisin laiema rahvavalgustuse huvides loetust ka välja.
Esmalt täheldasin, et moodsa aja noored kasutavad digitaalajastule kohaseid metafoore:
* Kirjandus toimib ideoloogia installerina.
Või siis on niisama sygavmõttelised:
* Koolkonnale [uuskriitika - toim.] on omane püüdlik lugemisviis.
* Sümbolitest tuleb koostada morfeemid.
* Ballaad - tegemist on päris pika ja seiklust täis esitusega.
* Erinewus [mõiste sisu tuli avada ca 100 sõna ulatuses - toim.] - rakendusteoreetiline mõiste.
* Patriarhaalsus [mõiste sisu tuli avada ca 100 sõna ulatuses - toim.]- väga mitte soovõrdluslik.
Suhteliselt innovaatilisi selgitusi pakuti 'orientalismi' mõistele, näiteks:
* Orientalism iseloomustab orienteeritust ühele kindlale probleemile.
* Orientalism - oskus orienteeruda ajas.
Rääkimata sellest, et korduvalt kaldus jutt selle punkti all hoopis orientalistika võludele & nyanssidele.
Hämmastava sagedusega kordus freudian slip sõna 'eksplikatsioon' ymberkirjutamisel vormis 'eplikatsioon'. Eighties coming back?
Pusimist jätkus ka narratoloogiliste vastastega:
* Jutustamistasand on dieetiline (ehk lugu toimub ise).
* Jutustaja on ekstrahomogeetiline.
Ja - last but not least - midagi loodusesõpradele: eksamitööde käigus avastati amfibaarne värsimõõt ja mitmeid uusi dimensioone hobuste olemuses:
"Sümboliks saab pidada hobust, sest hobuse peale vaadates ei selgu tema välimusest kuidagimoodi see fakt, mis loom ta on."
ot tähendab oligi "sissejuhatus kirjandusteadusse", tähendab, ülikooli aine?
VastaKustutajeerum, ja mina veel vanasti põdesin eksameid tehes, et liiga rumal jutt on...
Või on lihtsalt noorus hukas?