Pikad paberid

V2isasin v2liseesti noorteyritust, mille raames vaadati filmi "Pikad paberid". Mis ma oskan ytelda. Kena pretensioonitu noortefilm, orgaaniline dialoog (autor m2rkis, et paljud neist ongi oma algup2ralt teloga lindistatud t6sieluvestlused). Silo ilmub nagu klassikaline trikster, aga tema potentsiaal j22b l6puni realiseerimata. 30 aastaga pole midagi muutunud,  nagu oleks oma elust filmi vaadanud. Muidugi ka 70+ filmivaataja m2rkis, et miskit uudist selles filmis tema jaoks kyll ei olnud.

V2ike metalevel siiski on ka - umbes poole filmi peal toimub peategelaste vahel vestlus sel teemal, et filmide esimesed pooled on alati huvitavamad, sest teises pooles hakkavad tegelased k2ituma vastavalt sellele skriptile, kuhu film peab l6puks v2lja j6udma. Ja siis teevad nad ise t2pselt sedasama. 

Pidu läbi

Tööd on palju, aga tolku vähe.

Tekkis tunne nagu sitikas Peetril karu puuris: salmid on selged, ilusad riided on seljas, aga keegi ei kuula ega pane tähele, kõik vahivad karu, kes lihtsalt puuris tukub, aga on suur.

Kiviräha jutus läheb sitikas Peeter peale paari päeva asjatut puuris etlemist tagasi koju, kus õed-vennad teda juba ootavad, et koos toredasti aega veeta.

Aga kui sitikarahvas on otsustanud, et vaat nüüd just sina oled see, kes seal karu juures meid esindama peab, ja just nimelt karu juures, mitte näiteks rebase, keda sitikad huvitavad toiduobjektina, nii et seal on vähemasti teoreetiline võimalus, et kui rebane hakkab sitikat püüdma, siis saavad tema olemasolust teadlikuks ka loomaaiakülastajad. Karul on sitikatest siiski sügavalt savi.

Siis on sitikal kaks võimalust: otsida spetsiifiliselt entomoloogide tähelepanu või minna lihtsalt kuhugi mujale, mida on muidugi lihtsam öelda kui teha.

*

Tegelikult on üks võimalus veel: koguda oma juurde puuri kokku selline kogus omasuguseid, et see sagimine hakkab silma paistma.