29.04.10

Vene meri



Mereteema jätkub. Hankisin enestele GO reisiraamatute sarjas välja antud imelikus formaadis yllitise "Vene meri", autor sõrulane Heino Kermik. Peaks Jurna Mattilt (või miks mitte ka Eintsult) kysima, kas tunnevad sihukest.
Puhtalt jutu põhjal otsustades tuleb siiski tõdeda, et partorgi parandab valetamise kombest ilmselt ainult yks asi. Või need on „originaalsed päevikumärkmed“, kus tekstis kasutatakse 60. aastate kontekstis väljendeid nagu „Hruštšovi sula“ (ju seda ikka väikeselt ajaliselt distantsilt nii hakati kutsuma) ja „ärikas“ ja joonealustes märkustes on seletatud, kes oli Carl Linné ja et „matt“ on osa venekeelsest „tõlkimatust sõnademängust“. Joonealuste viidete jooksmine on ka nagunii sassis, nii et „teaduslikkuse“ imitatsioonina igati hale igatahes.
Aga muidu väga hea taustamaterjal Ülo Tuuliku merekirjadega paralleelselt lugemiseks. Nii seletuskiri Jeerumei yle parda hyppamise asjus kui motorist Korhoneni lood kui deliiriumis madrus kui muud laevalood saavad „Vene merest“ mitte-nii-ilukirjandusliku taustaversiooni, millega võrreldes joonistub Tuuliku kunstiline panus ikka märksa paremini välja kui et tema lugusid lihtsalt iseseisvalt, ilma mingi taustsysteemita lugeda. Jaa jaa, tarbiline raamat, mis seal ytelda. Lähen viin kingiks vanale heeringalaeva radistile Tüürile, kui jälle mere taha pääsen. Tema isiklikust fotokogust ka ylalesitatud pilt laevakoera ujutamisest SRT parda ääres.

24.04.10

Vladivostoki-eestlased

Veel yks raamatuelamus möödunud töönädalast: paar aastat tagasi Vladivostokis välja antud klantspildiraamat "Mõ silnõje, mõ Novomirtsõ" (kuna täpseid biblioandmeid yles ei kirjutanud ja netist sellise trykise kohta mingit viidet ei leidnud, siis ei hakka seda vene keeli kirjutada yritama, äkki eksitab veel kedagi). Tutvustab edukat aktsiaseltsi, endist kalurikolhoosi "Novõi Mir", mis tegutseb Vladivostokis peaasjalikult sinna 19. sajandil välja rännanud eestlaste (eeskätt olid need saarlased, muhulased, hiidlased) järele jäänud järeltulijate najal. Praegu on sinna kyll ka "kareitsid" kampa võetud (kuna eestlastel ymberasumise aegu korealaste nimetamiseks muid sõnu polnud, laenati vene keelest selliseid naljakaid). Omal ajal oli see Kirovi kolhoosi sõpruskolhoos.
Seal oli yks pilt, mis eriliselt mu tähelepanu köitis, allkirjaga umbes, et "Rahvarõivais Vaikse ookeani kallastel". Noorpaar ookeani kaldal kaljude taustal, seljas Muhu rahvariided. Lähemal vaatlemisel näha, et naise rõivad on standardne UKU toodang, meesterahva vatt aga 70. aastatel Muhus viljeldud mustrimodifikatsiooniga. Naisel tanu tagurpidi peas, mehel lontis naistesukad jalas. Aga inimesed on pyydnud! Äge!

22.04.10

Pisitrykis

Sattusin täna käima väga huvitaval seminaril, mis oli kyll peamiselt suunatud raamatukoguhoidjatele, aga minusuguselegi väga huvitav, pyhendatud pisitrykistele. Raamatukogunduslikus mõttes tähendab see hulgi arvele võetavat lyhiajalise tarbimistähtajaga loodud pisipahna, kultuuriloolises mõttes aga on sellel enamasti ajas aina suurenev väärtus, sest sageli saab ainult pisitrykistelt aastakymnete pärast detailset informatsiooni mingi syndmuse või inimeste elujärje & olme kohta. Seda, mis kujuneb ajaloos syndmuseks ja mis mitte, saab kindlaks teha ainult tagantjärele, nagu ytleb Juri Lotman; niisiis võib mõttetuna tunduvate lendlehekeste ja buklettide alleshoidmine näidata oma tõelist palet ja väärtust alles ajal, mida koguja enda silmad enam ei näe. Seminaril esinenud bibliofiilide esindaja ytles, et tema teada ei ole Eestis kedagi, kes tegeleks ainult pisitrykiste kogumisega. Oleksin tahtnud pysti hypata, õhinal kätega vehkida ja hõisata, et mina! mina'p see olen! - aga ma ei ole ju bibliofiil... Niisama kogun endale kapi otsa kastidesse kõiksugu turismi & koduloo alaseid pisitrykiseid, peaasjalikult eesti loodusvaatamisväärsuste kohta. Systematiseeritud nad ka ei ole. Kui kunagi pensile jään, siis korraldan.

18.04.10

Taarka



No vaat, pole ammu kirjutanud, sest pole ammu Sõgedate kylas viibinud. Täna suhestusin viimaks siis pool päeva failide metaandmete asemel koduõuele kogunenud sygislehtedega, kyll oli hea.
"Taarka" film oli ka väga hea. Viimse kui pisiasjani läbi mõeldud, ilmselt olid selle tegijad seda ikka päris mitu aastat vaimus kaasas kandnud (no lavastus ju ka oli enne). Kõik need detailid, näiteks kohmakalt kaudu taldrikut koogitykki taga ajavad lusikad Helsingisse viidud setu laulikute käes või Anna Raudkatsi äkiline inspiratsioonihetk - no viimase peal... Puulusikaga savikausist hapupiima helpiv Vasso oli muidugi kyll nagu otse "Eestlaste stereotyypide" käsiraamatust maha pandud, ja see keskealise Taarka intensiivne kyynarnukkidega vehkimine laulmise ajal tundus ka natuke ebausutav, aga no ju siis tegijad teadsid, et nii peab olema. Film oleks võinud olla võimas yldistus yhe andeka naise saatusest - pereemana allpool arvestust, lauljana teistest tugevam, aga ikkagi polnud seda nii palju, et ära teenida kogukonna aktsepti - no ja siis litsub sinna lõputiitritesse odav päevapoliitika a la "meil on nyyd Setomaa valdade liit". No ei saand ikka puhta kunstiga piirduda, tuli kohe see tõrvatilk sinna meetynnikesse poetada. Tropid.
Umbest sama hea kui oleks ylalpool pildil näha olevat siilikut pisut nt Welcome to Estonia märgiga tuunind. Vaadake parem, mis peenike ja läbimõeldud triibukujundus! Pildi tegi Sokike

11.04.10

Следи за собой

Mõtlesin kirjutada "Taarkast", mis viimaks peale kolme aastat plaanitsemist ära õnnestus vaadata, aga täna tuleb lihtsalt tsiteerida Viktor Tsoid:

Ночью над нами пролетел самолет,
Завтра он упадет в океан,
Погибнут все пассажиры.
Завтра где то, кто знает где?
Война, эпидемия, снежный буран,
Космоса черные дыры...

Следи за собой, будь осторожен!
Следи за собой!

06.04.10

Yleminekuriitus

Alljärgnev luuletus hakkas kuju võtma eile Kilingi-Nõmme kandis (seal kulgeb tee teadupärast kuusemetsa vahel) ja materialiseerus täna CECTi (Kultuuriteooria Tippkeskus; asjatundjad hääldavad lyhendit [sekt]) järjekordsel seminaril. Pärast paberile panekut vaatasin väikese ehmatusega, et soovi korral saab seda lugeda isegi päevapoliitilises võtmes.

Kuulge, kuulge, kuused
vaadake, vaadake, vaarikavarred
palun, pihlad ja palukad -
mina ei nuta!
Mitte sentigi silmavett te
mult kätte ei saa.
Minu nutud on ammu nutetud.
Nyyd mina lähen ja laulan.
Kuulge, kuulge, kuused!