Sa oled hea

 Vaatasin, et mida Smuuli kohta juutuubis leidub, aga ette viskas sellise asja. N-joy, ma ütlen!

Riiklik hoolekanne

 

Vaat nii teraselt jälgib riik seda, mis ma oma postkastis teen. Kurat ja perse või ma tõesti ei tea, mida ütelda. See vaktsiin ei ole mo meelest üldse kõige põletavam probleem hetkel. 

Emakeelepäev

 

Pisike koduilu (toorjuustutopsi põhi, plastiliin), mis sündis seetõttu, et üks ajas siin segamini, kas käsil on emadepäev või emakeelepäev, ja valmistus esimeseks :) 

Aga eks see peenmotoorika ole ka teataval määral muude kognitiivsete võimete aluseks, nii et läks ju piisavalt täkke küll.  

Kevade

Ega siis inspiratsioon ei tule ühekaupa. Täna paistis päike nii kenasti, valmis kevadeluuletus. 

vanapoiste sooned sulavad
päikse ees lahti
ootavad tasumist
 
tuleb hulljulge mõte –
ma helistan talle!
üle seitsme või viieteist
aasta, kes seda enam
mäletab
aga kunagi
oli ta kena
teisalt – milleks mälestust
rikkuda
küll see veri ka varsti
vemmeldamise lõpetab
 
sooned sulavad lahti
külmakangestus päriselt
ikka ei kao

Smuuliteadus

Tekkis äkiline vajadus kirjutada valmis raamat "Mida luges Juhan Smuul?" või "Kas Smuul loeb?" või noh, pealkiri on veel lahtine, aga avaldamata publikatsioonide ja mustandite virn (umbes kahe avaldatud publikatsiooni kõrval) on tegelt oma viie sentimeetri paksune küll. Siinsamaski mitut puhku teist hea sõna ja mõne kenama pildiga meenutatud. Täitsa huvitav oleks kohe kirjutada nii, et keegi ei retsenseeri ja pärast teeb keegi teine musta toimetamise töö sinu eest ära. Paha lugu on ainult see, et "päris" teadustööd peab ka keegi samal ajal tegema...

Lume abstraheeriv mõju

Sai jälle suusad alla pandud. Tunnise meditatsiooni tulemusena sündis klimatoloogiline lühiülevaade kirjandus- ja kultuuriteaduste kesksetest menetelmadest. See käib nii:

Lumi - strukturalism. Toob välja põhilised (kandvad) struktuurid, detailid aga jäävad tähelepanuta. 

Vihm - semiootika. Kõvemad objektid uhub välja, pehmematest teeb sihukese pasa, et siga ka ei söö. 

Udu - kõige tavalisem kirjandusteadus. Ähmaselt aimuvad mingid piirjooned, mida siis metafoorselt kellelegi kirjeldada üritatakse. 

Tuul - dekonstruktsioon. Loobib laiali, pärast pangu kokku tagasi kes tahes. 

 Joonis 1. Lume abstraheeriv mõju, vaade maa poolt. 

Joonis 2. Lume abstraheeriv mõju, vaade mere poolt. 

Tolerantsusevaesed aastad

Mõtlesin, et kontoris vaja hakata raamaturiiulit ehitama ja võtan mõned suvalised Keeled ja Kirjandused mõõduks kaasa, aga eks muidugi kiikasin sisse ka. K&K nr 12/87, Magnus Mälk, "Tolerantsusevaesed aastad". Mälk on see mees. Nimetatud tükis siis on ilmselt haistnud, et tuuled on taas pöördumas, ja esineb (taaskord) ennetava patukahetsusega. Aga kedagi ilmselt enam ei huvitanud, vähemalt ma pole küll kirjandusloolises käibes täheldanud sellele tekstile viitamist. Mulle muidugi tuli üllatusena, et ta sedaaegu üldse veel hinges oli. Ja ei tea, mida ta siis vahepealsetel aastatel ka teinud oli...? [Vastus: oli filmide toimetaja ja tõlkis vene keelest, nagu Esteri-otsing näitab.] Sihuke limukas. Ei noh, õpetlik lugemine muidugi. 

Aastavahetus

Jõulukapsas (tegelt siiski juurseller, Hollandist)

 Mineva aasta tegemata tööd vahivad jätkuvalt etteheitva näoga. 

 

Jõuluilu

Hooajalise kodukaunistamise tulemusi on siin ennegi näidatud. Allpool esitatu oleks meile põhikoolis kodundust õpetanud proua direktor ilmselt heaks kiitnud. Pealegi on noor assistent pildi allnurgas leiduvatele tomatitele maitsekalt pisut soola peale riputanud, et ikka lumehõng ka majas oleks. 

Lisaks: leia pildilt kaks looduslikku ja üks kunstkäbi. Lind on ka. 

Kohtukutse

 

"See on kohtukutse," ütles härra abikaasa. "Tänapäeval nad saadavad neid nihukeste läikivate ümbrikutega."

Aga ei old kohtukutse, oli hoopis uus joonlaud õiguskantslerilt.