Ega jah kirjutada enam midagi ei jõua. Samas ei valmista vilunud rändjutlustajale raskusi rääkida ühel päeval ajakirja toimetamisest (u al 4:00) ja juba järgmisel päeval esineda katusekatte-eksperdina (u al 4:30) - nagu näha, paigutatakse mind siiski enamasti ettevaatlikult päeva lõppu, kus kuulajatel tähelepanu juba nagunii natukene hajub. Ei mis, mina olen rahul. Aga teaduse tegemise pähe seda siiski paraku kellelegi maha müüa ei õnnestu, puhas 6.7 tegevus.
Megakiire on old, paremaks ei paista minevat. Sestap lühiteade, et käisin Eesti Lastekirjanduse Keskuse seminaril rääkimas (salvestusel u. 3.22-3.55) sellest, kuidas murdeaabitsad esitavad meile kadunud taluidülli - kui mitte otseselt teksti tasandil, siis esitletavate oleste valikul küll. Mida sellest järeldada?
Suurepärane emadusluulekogu Eda Ahi sulest. Kaanepilt on konkurentsitult kole, aga no ega see emaduse argipäev ka teab mis nonstop kaunis ole. Sisus minnakse liikvele Jaan Krossi samanimelisest luuletusest ja pöördutakse selle juurde kogu edenedes siin-seal veel tagasi, aga nii riim kui üldine vorm on (tõenäoliselt kaalutletud valikuna) selles kogus märkimisväärselt karvasemad ja laperdavamad kui varasemates. Tervistavat iroonilist distantsi toimuvasse suudetakse siiski säilitada.
Lõpetuseks tahaks aga väga tsiteerida.
Kineskooptelekas aastast 2001 hakkab hingusele minema. Viimane selle ekraani vahendusel enam-vähem näha olnud asi oli muidugi "Tiiger ja draakon", väärikas lõpp teleka kohta päris soliidsele elule (lameekraan pidas vastu napi aasta, aga eks see oli pandeemia-aeg ka, haigused tabasid valimatult igaüht). Lisaks kadusid autol kõik tagatuled ära, pimedas suurel maanteel oli päris, hm, adrenaliinirikas sõita. Aga mis eluetapp nüüd siis koos kodumajapidamistarvikutega läbi hakkab saama, seda nagu kohe ei oskakski pakkuda.
Kui inimesel on tuline kiire mitu aastat tegemata tööde lõpetamisega, siis mida inimene teeb - võtab muidugi kätte ja tõlgib jupikese tuntud iiri poeedi Shane MacGowani loomingut. Tegelikult oleks ikka väga tore, kui keegi katsetaks, kas seda päriselt ka laulda kannatab.
Selle suve konkurentsitult kõige veidram kultuurielamus käes, selle poolest võib küll rahule jääda.
Rahaga pold koonerdatud, kogu etenduse ala oli
nii massiivselt kehtestatud ja ümbritsevast eraldatud, kui veel vähe andis. Mere
pool muusikutele selline rock-kontserdi mõõtu ja paarkend meetrit kõrge
välilava, et publik mitte mingil juhul etenduse teemaks olevat merekeskkonda (ega
taamal kai ääres vaikselt juba aastapäevad nonstop fossiilkütust põletavaid kruiisilaevu)
ei näeks, maa pool meeletu hulk heinapalle pluss mingid krüptilised telgid.
Muusikateos iseenesest kindlasti oli kaasaegne
ja tasemel (ehkki mis tal merega pistmist oli, seda mina oma napi muusikalise
hariduse pealt välja ei mõelnud), sellele ümber heegeldatud tuukrid ja
tuleneelajad aga siiski sisule ega sõnumile midagi juurde ei andnud. Tekkis hoopis hulgaliselt kõrvalisi küsimusi, nagu näiteks: miks oli vaja veekeskkonnale
hääle andmiseks Hispaaniast kohale lennutada barbie-meigiga tuuker-hiigelnukk
koos teda manipuleeriva meeskonnaga? Kõrvalekraanidel veigelnud videotes ilmnes
veel üks huvitav sooküsimus: pahad ülikondades mehed põlvesügavuses vees
kaklemas vs merre püstitatud tellingutel võimlevad vesineitsikud. Millist
sõnumit see ookean küll sellega soovis edastada?
Abiks algajale semiootikule leidsin etenduse (!)
kodulehelt (!) rubriigist „Kontakt“ sõnumi: Ühine
meie projektiga ja saavuta rohepioneeri staatus!
6mpf. Ju vist.
Kuidas tõlkida inglise keelde "heering hakkas hilberdama"? Filoloogid kuuma ilmaga arutavad.
Lugesin ka lõpuks läbi, sest kuidagi tekkis sihuke aja-auk. Sõnum lühidalt selline, et Trump on kagebešnikute käpiknukk. Võib olla küll, miks mitte. Jutustamistehniliselt oli sellevõrra huvitav, et jälgitav naisajakirjanik ise ei tea siiski pooligi neist asjust, mida lugejale teada antakse lähiminevikku kujutavate vahele pistetud tagasivaateliste peatükkide kaudu, ja ikka haarab teda hirm ja nii edasi.
Hoopis huvitavam on pealkiri, sest ingliskeelse 'kingfisher'i etümoloogia on küll väidetavalt hämar, aga viitab ikkagi kellelegi, kes kuninga jaoks kala veest välja toob. Tšehhi keeles on ta küll jäälind, nagu eesti keeleski, aga vene keeles hoopis зимородок, mis ei tähenda siiski talvesünnitajat, vaid seda, kes maa sees pesitseb (e>i) ja lisaks on jäälind ka mütoloogiline naisepea ja ülakehaga rõõmulaulu-lind Алконост (nimi tuleb omakorda Kreeka mütoloogiast), kes käib paaris halalinnu Сирин'iga, koos nad ilmuvad slaavlaste lõikuspühal õunapuude otsa laulma. Noh ja siis seltsib nendega veel Гамаюн (algselt iraani päritolu võlulind), kelle põhitegevuseks on riigitegelastele surma tuua, kui ma nüüd asjast õieti aru saan.
