10.08.17

Madu oma rinnal

Njah, eks vist on mul jah teatud "statistiline huvi" K. linnateatri suvelavastuste vastu, nagu vilunud statistik Triin märkis, jagades mulle vihjeid, et ka välja müüdud saali viimasesse ritta saab tund enne etenduse algust pileteid soetada. Esimest korda elus tekkis tunne, et äkki piirdukski esimese vaatusega ja asi mutt.
Nõrk tekst ja deklameerimine. Teine vaatus õnneks oli lühem. Isegi "Testamenditäitjad" oli parem. Arumaisaa, mis takistab emand Pautsi lokaalkoloriitseid krimkasid ära dramatiseerimast?

20.07.17

Neliteist

Kaitsmisest neliteist päeva möödas. Töö alustamisest neliteist aastat möödas. "See on siis ju su kõige vanem laps," nagu naabrinaine peale mõningast arvutamist märkis. Neliteist pidi ka mingit sorti maagiline arv olema (no kaks korda seitse igatahes), aga ma ei mäleta, mis täpselt, ja ei leia enam, mida BG laulude arutamise foorumis selle kohta täpselt öeldi. Laul ise on siin ja sõnad on siin.

Vennad Zabadaid

Südametud vennad Zabadaid,
kellel naeratus lõikamas kõrvu,
külastavad pea jälle me maid,
et näidata suurt hingejõudu;
nad seavad end eeskujuks meile,
nad nurkasid mööda käivad -
kui magus on eirata seadust,
kui kena, kui ketser saad olla.

Ma olin maa külge seot
ja vaikselt pisaraid neelsin;
nüüd sellest, mis kandsin ma sees,
roos räägib leekide keeles.
Ma liigkasuvõtjaid tean -
ma mäletan, kuidas nad naersid -
neil tundus, et saak on neil peos;
aga eksisid, näib mulle praegu.

Ma neliteist aastat ei söönd
ja neliteist aastat ei joonud,
olin neliteist aastat vait,
et mitte sind häirida.
Nüüd ahtaks jäi mulle kai
ja jaksu rohkem ei ole;
teen nii, nagu mõeldud sai,
et sind lükata vabasse vette.

Imperaator, mis öelda, on suur,
nagu DJ, kes tühjuses mängib.
Sest ajast, kui tunnen ma sind,
olen kadunud ilmale muule.
Su kallastel ärkasin ma -
suur tänu lahkele toale -
Sa õhk oled, millest ma elan
ja teisiti poleks see mõeldav.

Ma neliteist aastat ei söönd
ja neliteist aastat ei joonud,
olin neliteist aastat vait,
et mitte sind häirida.
Nüüd ahtaks jäi mulle kai
ja jaksu rohkem ei ole;
teen nii, nagu mõeldud sai,

et sind lükata vabasse vette.

30.06.17

Libisev identiteet


Olen olematu kogukonna
liige
identiteet pidevalt libiseb
nagu katkine sidur
ümber reastumine ei ole lihtne
aga tulen toime
tulen toime
ja oma südame
suunatuled
lülitan sisse harva

Riia 21.6.17

10.06.17

Joon alla


Ma ei tea, mida ütlevad ametlikud horoskoobid, aga mõned tähemärgid näitavad, et juuli algul tõmbab Ambur ühele pikaleveninud suhtele joone alla. 

25.05.17

Prantsuse šansoonid

Kreisilinnas oli kontsert. Marek Sadam on laulnud nii semiootikutest kui viimasel ajal teinud ka tõsiselt ilusaid asju; Martin Trudnikov on Tallinna Muhulaste Seltsi kasvandik.
Sadam on muidugi suurepärane artist, kes suutis haruldase soojusega menetleda kogu seda saalitäit pensionäride klubi, kes rõõmsas vikerviiside ootuses kogunenud oli. Erakordselt selge ja ilustamata pilt maakonna demograafilisest olukorrast iseenesest.
Aga arumaisaa, mis häda neil muidu arukatel ja andekatel noormeestel oli seda asja K[ult]uurikeskuses ajada? See saal on ikka umbes samas ulatuses perssekukkund asi kui need uued praamid: pealtnäha paistab nagu päris, aga seespool on nii palju lollakaid möödapanekuid pisiasjus, et tegelikult ei ole tegu tarvitamiskõlbliku asjaga. Praamis näiteks ei mahu inimesed peldikusse ja jalakäijad ei saa jala praamile, sest jalakäija rada ristub tekil enne ukseni jõudmist autoteega. Kultuurikeskuse saali akustika on kohutav (ja ma olen seda kogenud mitmete eritüübiliste ürituste puhul alates Metsatöllu kontserdist kuni pidukõnedega KOV-kogunemisteni) ja täna oli seal ka õudne tõmbetuul, mis kahtlemata raskendas kontserdielamuse saamist. Sihukesi kontserte tuleks kreisilinnas teha kas Linnateatri saalis või vabas õhus, ma ei näe eriti mingeid muid variante. Olgu see mulle õpetuseks, et teinekord tuleks üritustest hoiduda mitte nende sisu, vaid toimumispaiga tõttu.

09.05.17

Porr


Aias sai porri näha. Kevadine aialinnuvaatlus täies hoos.

28.04.17

Et valgusest vestelda

Sattusin ootamatult kohalikule glamuuriyritusele. Formaat oli suht imelik, aga sisul polnud viga. Pealegi sai odavalt värsket raamatut hankida. Sealt seest ka alljärgnev luuletus. Ja painama hakkas kysimus: kus ja millal on Suumani konverents, ah?

Unenäos

Olin Juhan Smuuli pool
Ühtlasi tean nüüd kuhu ta
Oma Laevaga on sõudnud

Ta võttis põuetaskust
Sinirohelise paberikägara
Silus seda ja ütles

Kunstiteos peab kõigepealt
Olema salapärane
Kui Uus-Meremaa raha

1993

20.04.17

Korstnajalg

Istume, seljad vastakuti.
Mina ja korstnajalg.
Mina ei lähe siit kuhugi,
kinnitab korstnajalg.
Ma tahaks minna,
jalad ees, mõmisen vastu.
Õhtune tuul kogub hoogu,
üritab katuse vahele pugeda.
Ei see enam kaua vastu pea.
Korstnajalg püsib meist kindlasti
kõige kauem.


Vaatasin (ise olin loll, kesse käskis) Muhus müügis olevate majade kinnisvarakuulutusi ja kole hale hakkas. Näe, vanainimene suri seest ära ja siis sai minust mõttetu suvila. Või alles saab, vahet pole. Elu on siin läbi. Mis sulgi siin vahtida on.



18.04.17

Aialinnuvaatlus


Kevadise aialinnuvaatluse entusiast.

06.04.17

Koduilu


Installatsioon "Pesumasina viimne ohe".
Ahi, boiler ja laualamp on ka omadega õhtal. Kõik märgid osutavad, et mingi etapp elus hakkab läbi saama.