Joon alla

Ma ei tea, mida ütlevad ametlikud horoskoobid, aga mõned tähemärgid näitavad, et juuli algul tõmbab Ambur ühele pikaleveninud suhtele joone alla. 

Prantsuse šansoonid

Kreisilinnas oli kontsert. Marek Sadam on laulnud nii semiootikutest kui viimasel ajal teinud ka tõsiselt ilusaid asju; Martin Trudnikov on Tallinna Muhulaste Seltsi kasvandik.
Sadam on muidugi suurepärane artist, kes suutis haruldase soojusega menetleda kogu seda saalitäit pensionäride klubi, kes rõõmsas vikerviiside ootuses kogunenud oli. Erakordselt selge ja ilustamata pilt maakonna demograafilisest olukorrast iseenesest.
Aga arumaisaa, mis häda neil muidu arukatel ja andekatel noormeestel oli seda asja K[ult]uurikeskuses ajada? See saal on ikka umbes samas ulatuses perssekukkund asi kui need uued praamid: pealtnäha paistab nagu päris, aga seespool on nii palju lollakaid möödapanekuid pisiasjus, et tegelikult ei ole tegu tarvitamiskõlbliku asjaga. Praamis näiteks ei mahu inimesed peldikusse ja jalakäijad ei saa jala praamile, sest jalakäija rada ristub tekil enne ukseni jõudmist autoteega. Kultuurikeskuse saali akustika on kohutav (ja ma olen seda kogenud mitmete eritüübiliste ürituste puhul alates Metsatöllu kontserdist kuni pidukõnedega KOV-kogunemisteni) ja täna oli seal ka õudne tõmbetuul, mis kahtlemata raskendas kontserdielamuse saamist. Sihukesi kontserte tuleks kreisilinnas teha kas Linnateatri saalis või vabas õhus, ma ei näe eriti mingeid muid variante. Olgu see mulle õpetuseks, et teinekord tuleks üritustest hoiduda mitte nende sisu, vaid toimumispaiga tõttu.

Porr

Aias sai porri näha. Kevadine aialinnuvaatlus täies hoos.

Et valgusest vestelda

Sattusin ootamatult kohalikule glamuuriyritusele. Formaat oli suht imelik, aga sisul polnud viga. Pealegi sai odavalt värsket raamatut hankida. Sealt seest ka alljärgnev luuletus. Ja painama hakkas kysimus: kus ja millal on Suumani konverents, ah?

Unenäos

Olin Juhan Smuuli pool
Ühtlasi tean nüüd kuhu ta
Oma Laevaga on sõudnud

Ta võttis põuetaskust
Sinirohelise paberikägara
Silus seda ja ütles

Kunstiteos peab kõigepealt
Olema salapärane
Kui Uus-Meremaa raha

1993

Korstnajalg

Istume, seljad vastakuti.

Mina ja korstnajalg.

Mina ei lähe siit kuhugi,

kinnitab korstnajalg.

Ma tahaks minna,

jalad ees, mõmisen vastu.

Õhtune tuul kogub hoogu,

üritab katuse vahele pugeda.

Ei see enam kaua vastu pea.

Korstnajalg püsib meist kindlasti

kõige kauem.

Vaatasin (ise olin loll, kesse käskis) Muhus müügis olevate majade kinnisvarakuulutusi ja kole hale hakkas. Näe, vanainimene suri seest ära ja siis sai minust mõttetu suvila. Või alles saab, vahet pole. Elu on siin läbi. Mis sulgi siin vahtida on.

Aialinnuvaatlus

Kevadise aialinnuvaatluse entusiast.

Koduilu

Installatsioon "Pesumasina viimne ohe".
Ahi, boiler ja laualamp on ka omadega õhtal. Kõik märgid osutavad, et mingi etapp elus hakkab läbi saama.

Lilled

Tahaks öelda, et elu parim diil, saada pisikese ettekande pidamise eest peenratäis püsilillesibulaid ja muidu edev ese, aga optimistina muidugi loodan, et osa elu on veel ees ja mõni sama hea vahetuskaup õnnestub ehk edaspidigi teha. Rääkisin Moonsundi arhipelaagi territoriaalvetesse jääval teisel saarel muhukirjanikust Raissa Kõvamehest ja sellest, mis sehvtid Smuulil temaga olid. Muhukirjanduse monograafia kõlaks ju uhkelt, kui pensipõlveni mõistus mingil määral peas peaks seisma...

Ja väikese boonusena ka tänaõhtune viktoriiniküsimus: kes on allpoolesitatud anagrammide taha peitunud kirjanikud, keda usin ENSV õppur hea kolmkümmend aastat tagasi oma lugemislaual põrnitses? Linda Redstring on muidugi ka sellisena suht hea kirjanikunimi. Ajaloolise paberilehekese leidsin ema riidekapist.
1) Sanju Muhul
2) Linda Redstring
3) Elmine-Alla Nax
4) Kadi Raidraag
5) Udo Naer

Kolm fakti Kreekast

Kolm õpetlikku teadmist koolivaheajareisilt Kreekasse:
1. Parnassil peetakse tänapäeval suusakuurorti.
2. Mükeene nimi on etümoloogiliselt seotud seentega (mükoriisa, mütseel, mükoloogia).
3. Korintose kanali kõige pisem sild lastakse laevade läbisõidu ajaks 12 meetri sügavusele merepõhja.

Kevadine kärbes

Esimene kevadine ilm, tuppa tulles avastasin äkitsi, kui armsasti tuhkapäine kärbes ja viimane järele jäänud kiivi olid ennast lillelist aasa kujutavale puuviljakandikule tõtt vaatama sättinud. Ui jee, kui nee nüüd paljunema akkavad. Kassid maja peal juba mitu päeva loovad sobivat meeleolu. Kevad mis kevad.