28.04.13

Vorst vorsti vastu

Polegi ammu piltpostitust olnud. Ega ma seda suur kommenteerida oskagi rohkem kui et yks vorst on ostetud Maximast ja teine Selverist. Aga kumb kummast, seda ma ei mäleta.

20.04.13

Oh, mu syda


Oh, mu syda
ei jäta mind maha
isegi keset surmigavat teadust
põleb ja valutab
kui räägitakse kaevandus-
tehnoloogiatest Ungaris
põleb ja valutab
kui räägitakse
metsanduse ajaloost muldadest
tuumaenergiast
põleb ja valutab
ma ei lase tast lahti

Järjekordsel konverentsil kodust kaugel, kus mõte ka pisut pikema paela otsas jalutama lastakse.

09.04.13

Golfi hoovus


Kes oleks arvanud, et minagi globaalsete kliimamuutuste teemal end värsis väljendama hakkan. Aga olgu siis õigustuseks vähemalt öeldud, et see on programmiliselt ökofeministlik tekst.



Golfi hoovus
liigub laisemini kui varem.
Vaalad, heeringaparved ja
vanad laevavrakid
ei saa enam sama kiiresti
yhest maailma otsast teise.
Ega ka soe õhk.
Aprilli algus:
mul on vanaema kootud
pitsilised labakindad
ja tädi pärandatud poolpalitu.
Teise tädi tytrelt 
sain tuliuue topi (talle oli väike).
Pluus on yhikatoanaabri kaltsukotist
(nagu ka myts ja osa pesu).
Hea paksu seeliku kinkis synnipäevaks
pastoriproua (oletades, õigustatult,
et raamatuid on mul ennegi).
Sall on sõbranna näputöö
(nagu ka palitu uus vooder).
Mina pole neile midagi andnud.
Kirjutan nad vähemalt yles,
enne kui
jää
jälle
kõik
katab.

03.04.13

Jõemehike

Ma ei mäleta, millal viimati raamatut lugemiseks illustratsioonide järgi valisin, aga nyyd kyll juhtus. Suurel Neljapäeval sõitsin Tallinnas bussiga disainigaleriist mööda ja seal suur kiri akna peal, et Urmas Viigi illustratsioonide näitus. Paarikymne vabalt kasutada olnud minuti paigutamine sellesse näitusesse oli ilmselt hädavajalik. Yks pilt hakkas nii meeldima, et tahtsin tingimata ka raamatut näha, kus see sees on. Oletasin, et lasteraamat, ja nii oligi. Aga mitte ainult - tegu on ka suhteliselt stiilipuhta looduskirjandusega ja veelgi enam, kala(staja)kirjandusega. Autoriks on naisterahvas, umbes kolmas naissoost autor eesti looduskirjanduse 150 aasta pikkuses ajaloos. Eks pime kana leiab ka vahel tera; ma arvan, et raamatukogus või poes poleks ma talle ilmselt suuremat tähelepanu pööranud. Olen asjade käiguga äärmiselt rahul. Aitäh, Urmas!