Smuuliteadus

Tekkis äkiline vajadus kirjutada valmis raamat "Mida luges Juhan Smuul?" või "Kas Smuul loeb?" või noh, pealkiri on veel lahtine, aga avaldamata publikatsioonide ja mustandite virn (umbes kahe avaldatud publikatsiooni kõrval) on tegelt oma viie sentimeetri paksune küll. Siinsamaski mitut puhku teist hea sõna ja mõne kenama pildiga meenutatud. Täitsa huvitav oleks kohe kirjutada nii, et keegi ei retsenseeri ja pärast teeb keegi teine musta toimetamise töö sinu eest ära. Paha lugu on ainult see, et "päris" teadustööd peab ka keegi samal ajal tegema...

Lume abstraheeriv mõju

Sai jälle suusad alla pandud. Tunnise meditatsiooni tulemusena sündis klimatoloogiline lühiülevaade kirjandus- ja kultuuriteaduste kesksetest menetelmadest. See käib nii:

Lumi - strukturalism. Toob välja põhilised (kandvad) struktuurid, detailid aga jäävad tähelepanuta. 

Vihm - semiootika. Kõvemad objektid uhub välja, pehmematest teeb sihukese pasa, et siga ka ei söö. 

Udu - kõige tavalisem kirjandusteadus. Ähmaselt aimuvad mingid piirjooned, mida siis metafoorselt kellelegi kirjeldada üritatakse. 

Tuul - dekonstruktsioon. Loobib laiali, pärast pangu kokku tagasi kes tahes. 

 Joonis 1. Lume abstraheeriv mõju, vaade maa poolt. 

Joonis 2. Lume abstraheeriv mõju, vaade mere poolt.