14.10.10

Hullkurk

Niisama halb on ka hullkurgi lõhkemine. Ära ei tapa ta küll kedagi, aga siiski wäikest meelepaha wõib ta sünnitada.
Hullukurgi wili on hariliku wähese kurgi suurune ja ka sedasama moodi, kaetud kareda karwadega. Kui ta küpseks on saanud, muudab ta sisu ennast kleepiwaks wedelikuks, mille sees seemne terad ujuwad, wars langeb tal tagast ära ja selle asemele jääb wäikene augukene, millest praginaga wedelik ühes seemnetega wälja woolab järele, kes nüüd selkorral hullukurgi lähedal juhtub olema, see wõib kergesti seda wedelikku wastu silmi saada, mis muidugi mitte wäga armas ei wõi olla.

Haljas riik. Jutustused taimede elust. Wene keelest W. Lunkewitsch'i järele J. Rootsi. 1921? Tartus: Hermann'i trükokoja trükk ja kulu.

3 kommentaari:

Sokike ütles ...

Hull lugu! :DD

sven vabar ütles ...

meenusid roald dahli tatikurgid (raamatust "suur sõbralik hiiglane")

Unesn6iduja ütles ...

Nende taimedega kohtusin kunagi Bulgaarias. Väga naljakas oli, hämmastava hooga panid need viljad teinekord ajama. Kurgi moodi oli taim küll, ehkki viljad ei andnud isegi "wähese kurgi" suurust välja, pigem olid nagu ülekasvanud tikrid.