Rändurilaul

Üle maa, üle vee viib ränduri tee -
mis oleks veel kaunim kui see?
Üle maa, üle vee viib ränduri tee,
toob kevade südamesse.

Ei oota ees meid õnnela, ei unistuste saar,
meid ainult rahutumaks teeb eel kaduv taevakaar.
Mis on ses sinikauguses, mis veetleb meid, kes teab?
See virvendab, see kirjendab, see meelitab, see veab.

Üle maa, üle vee, viib lilletet tee,
toob lillesid südamesse.
Üle maa, üle vee viib ränduri tee -
mis ilusam ilmas kui see!

Oi, mitmel mäel nii säraval me veel ei ole käind,
nii mitmeid välju võluvaid me veel ei ole näind.
On päevad täis meil päikesi, ööd igatsevaid kuid -
ja taas on teid ja uusi maid ja helkjaid hommikuid.

A. A. Laanessaar. Pala nr 50 kogumikus "Suvine loodus. Loodusloolisi saateaineid algkoolile", Tartu: Loodus, 1934.
Leidub ka Noorte Kotkaste Peastaabi välja antud laulikus aastast 1938.
ESTER ytleb, et pseudonyymi taga peidab end rahvaluuleteadlane ja Veljesto liige August Annist ja et viis on eesti rahvaviis.
Intertekstuaalsust on siin muidugi ka omajagu: "see meelitab, see veab" - Henrik Visnapuu; "on päevad täis meil päikesi, ööd igatsevaid kuid" - Heldur Karmo (see levikusuund on ilmselt olnud pigem Annistilt Karmole), noh ja need helkjad hommikud on lihtsalt kenad. Ei, veljestlased ikka seda vemmalvärssi omal ajal valdasid!