29.01.18

Eesti loeb

Lugesin ka. Eks iga viis prokrastineerimiseks on sobiv, kui tuleks tegelikult hoopis kaks aastatepikkuse habemega asja ära lõpetada. Näppu hakkas E.L. Doctorow' Ragtime. Haakis hästi äsjatoimunud transpordi ja moderniseerumise töötoaga, muidu oli ka sujuv lugemine. Ja ka väga värskendav, et ei olnud mingi kodumaine klassika ega looduskirjandus, lihtsalt jutt, kus otsad kõik lõpus kenasti kokku läksid. Muidugi jah, nagu ma aru saan, fakti ja fiktsiooni ühtepõimimine on see teene, mille eest ELD-d tänase päevani hea sõnaga meenutatakse. Tõejärgse ühiskonna eelkäija, eksole.
Auto kui keskne tegelane tekitas mul taaskord seose "Pisuhännaga", aga - kontrollisin järgi - ei ole "Pisuhänna" telelavastuse taustamuusikaks motiivid Scott Joplini "The Entertainerist" vms ragtime-lugudest (on hoopis "Kungla rahva" ja "Ema südame" töötlused). Aga millise Eesti 80. aastate telelavastuse taustamuusika see siis on? Küsimus suurele ringile.

3 kommentaari:

notsu ütles ...

Oled üldse kindel, et Eesti telelavastuse?

Üks asi, mille taustamuusika see kindlasti oli, on USA kelmikomöödia "The Sting".

muhukadri ütles ...

Eih, maainimesena on minu mälestused ikka tugevalt riigitelevisioonis pakutavaga seotud. Mõni muu Vilde asi? Või hoopis "Kuulsuse narrid"? Minu meelest markeeris see seal laias laastus mingit sellist "kadunud kuldset/sõjaeelset aega". "Üle linna Vinski"???

uurija ütles ...

Vinskis oli originaalmuusika, nimilaulu esitab minu meelest Margus Lepa: https://arhiiv.err.ee/vaata/ule-linna-vinski. "Kuulsuse narrides" on tõesti suhteliselt samas stiilis muusika, aga kindlasti mitte see ragtime, mis on küll väga kuulus, aga ma ka ei tea, et seda üheski Eesti telelavastuses oleks kasutatud. Ehk mängib mälu sulle vingerpussi ja sa kuulsid seda lugu hoopis koolis vahetundides, kui suuremad tüdrukud seda koolisaali klaveril tagusid? Minu mälestus on näiteks just täpselt selline.