Semiootilisi küsimusi

 Semiootikapedaal on täiega põhjas. Õigeid vastuseid (veel) ei ole. 

Noh, esiteks, soetasin kohalikult rahvajõulupuult värvimisraamatu. Hulljulgelt, kui nii võiks öelda, sest tegelt juba kaanekiri andis mõista, et mingi kerge tükk see ei saa olema: The Occult and Folklore Coloring Book, joonistanud Duchess of Lore. Sisaldab nii pühapaistega kasse kui põsankast kooruvaid muhulasi, kui mainida ainult lihtsamaid näiteid. Aga saab ka lubatud okulti ja multikulti. Ma saan aru, et Ameerikast vaadates üks idaeuroopa kõik, uuspaganlus müüb ja no mis sa hing ikka vigised kui traditsiooniline rahvakunst sellisel kujul laias maailmas edasi elab. Parem ikka kui et muuseumis puhta surnd oleks. Iseasi, et ta tegelikult ei ole. Aga ka Kreutzwald ja Faehlmann tegutsesid siiras usus, et kõik rahvapärimuse riismed tuleb kokku korjata enne kui rahvas (peatselt) välja sureb. Siiani pole surd. Aga noh, valmistuda selleks sündmuseks tasub ju alati. 

Ja kuidas võtta seda, kui eelseisval poolaastal tähistatavate oluliste rahvuslike tähtpäevade seas võiks 25. märts olla lihtsalt tavaline koolipäev, sest varasemate aastate kogemus on näidanud, et küüditamisest kuulmine traumatiseeris lapsi. Ma ei ole kindel, kas selle enigma lahendamiseks ühest (kallutatud) semiootikust piisab. 

Hällist hauani

 Paar tähelepanekut kohalikust koolielust. 

Täna oli kogu kooli ühine jõululaulude laulmine saalis, kus võisid ka vanemad osaleda. Mõnigi entusiast oli kohal, üks kaaslapsevanem ütles, et ta on ise väikese poisina samas koolis käinud, laulud on samad, lauluõpetaja on sama, laulude juurde leiutatud liigutused on selles koolis välja mõeldud umbes 45 aastat tagasi. 

Kontserdil oli kohal ka üks titt, keda kuuenda klassi suhteliselt kirju seltskond üsna aktiivselt nännutas ja kaltsutas, kõik olid väga heldinud, titt sealhulgas. Kanadas on vabatahtlikele titemammadele programm, mis seisneb selles, et kord kuus tuuakse titt koolilastele näha, et nad saaksid kontrollitud tingimustes vaadata, kuidas kasvab, mida oskab, kuidas käsitseda ja sealjuures ka empaatiat harjutada. See titt, selgus, polnud küll programmiosaline, vaid lihtsalt tema kolm suuremat õde-venda käivad samas koolis. 

No peaaegu nagu Muhu kool, hällist hauani.

Advent

Siin on vahepeal kõvasti lumehelbeid saand teha vihutud, ühtlasi dokumenteerivad need ka viimase kolme kuu olulisemaid verstaposte - helvestel kajastuvad nii eesti keele kursused, algkooli heategevusmüügid, Kanada mäkdoonalds Tim Hortons kui bistroo nimega Future, kus kõik on täpselt sama moodi juba viimased 20 aastat, nagu märkis selle asutuse vilunud külastaja. Ja esimesed ehtsad helbed said ka täna õhus lendlemas tuvastatud keset päeva Eglintoni uulitsas, mitte kaugel eestlaste Püha Peetruse kirikust. Olgu need siis natuke ka Fredi mälestuseks või sedasi.