Ükshommik

Laupäev võttis ikka oimetuks. Neli laksu kultuuri ca 15 km raadiuses (ja mõni toodi suisa koju kätte).
Sissejuhatuseks oli luteruse kirikus Munukeste koraalikontsert. See oli kena. KLPR senisest sagedasem kasutamine koorirepertuaari allikana oleks minu meelest yleyldse yks Jumalale meelepärane tegu ja annaks tõenäoliselt ka kunstilisi tagajärgi.
Edasi kombineerisin kultuuri spordiga ja sõitsin (juhindudes kontserdi plakatilt ja treilerist ammutatud dress code'i alastest vihjetest) jalgrattaga Aljavale kyynikontserdile, kus Bonzo, Päss ja Pehk tunnikese ja natuke peale imeilusasti õrnade healtega kuulajate kõrvasid paitasivad. Nagu pisut paisutatud tuletis vendadest Urbidest; selle vahega, et Pehk hoolitses ka tervendava eneseiroonia eest, mida nimetet vendadel mo meelest ikka kohe terakestki ei esine. Yks laul kõlas nagu klassikaline tekstylesanne esimese klassi matemaatikaõpikust (sisu vabas vormis: ostsin linna pealt kuus jäätist, sõin kaks ära, neli on veel kapis, tule meile, teeme peo!). Ka matemaatikaõpikute edasine kasutamine laululoomingu allikana ei teeks minu hinnangul sugugi paha ja ehk isegi aitaks kaasa Aaviksoo äsjaalgatatud ainekavade integreerimise ideede lendutõusule. Miks mitte.
Ja siis oli Kalakohvikus pidu ansambliga Jahimehed. Vendade Urbide ja Jääääre meemid möllasid sealgi edasi, aga kuidagi väga meeldivas vormis. Ja tuleb tõdeda, et bänd siiski ei mänginud publikut yle, vaid lõpetas peale kolmetunnist mängu pisut enne kui öökylm viimased pidulised ära jõudis võtta.
Samal ajal oli Orissaares reggae-pidu, aga seal ma'i käind. Neljas yhik kultuuri, mis möödunud laupäevasesse päeva mahtus, oli hoopis naabrinaise luuletus, mille ta nii möödaminnes hommikul digiallkirjastamisaktsiooni lõpetuseks mulle ette luges. Ma arvan, et seegi vääriks viisistamist. Kuulete, Kõrsikud!

Ükshommik

Mul meeldivad hääletud hommikud
Kui elu läheb must mööda
Kuskil küll lauad on kaetud
Siin aga ei jooda ei sööda
Eilsed päevad kui redeli pulgad
Neid mööda võib ronida üles
Ja tulla jälle tagasi
Mälestused süles
Tänane päev on veel tühi
Kuid minemas omasoodu
Ükskord selleltki tolmu pühin
Ta vananeb nagu kõik loodu.