Selguseta sott

Päikeselise päeva küljes
rippus pime öö
kui mahukas must kott

Päev pistis perutama
lõi mõtted mõlki
jäi selguseta sott

Kui päike puges peitu
ja meri tõmbus tuhmiks
avanes koti suu

Sealt pudenes pimedust
taevatähti
ja kukkus ka välja kuu

Aga teda ei olnud
ei päikesepaistes ega kotis
vaat sellised sotid


Selle luuletuse tõi naabrinaine mulle juba augusti lõpus, lisades saateks, et tegu on lembeluuletusega, mis käsitleb ka yhiskondlik-poliitilisi teemasid. Mul võttis ikka pisut aega enne, kui ma ära hablasin, et tegu pole mitte kohaliku omavalitsuse tasandi syndmusega, vaid ikka laiemat yldsust puudutava teemaga.