Akna kaudu on inimesel optiline side väliskeskkonnaga (ümbrusega). Sellel on oluline psühhofüsioloogiline tähtsus, mistõttu akendeta eluruumid ei ole vastuvõetavad. Akna ülemine serv olgu lae läheduses (13-30 cm laest), raamid ei tohi katta üle 25% aknaava üldpinnast, akende vahed ei tohi ületada 1,5 akna laiust. Lisaks nendele üldtuntud nõuetele soovitatakse arvesse võtta veel järgmisi tingimusi: akendega seina pindalast olgu akende all vähemalt 30%, eluruumi laiusest moodustagu akende laius 55% (akende laius meetrites võrdugu 10%-ga eluruumi pindalast m2-tes), akende kõrgus olgu 1,30 m (J. Wegner, 1979).
H. Jänes jt. 1983. Kommunaalhügieen, lk 272.
Noppisin arhipelaagi sõsarsaare raamatukogu trepi alt mahakantud kirjandust, mõeldes tulevanädalasele sõnnikuseminarile. Aga vaat mis kõik sinna hygieeni alla käib. Ja kui täpsed protsendid!
1 kuu tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar