Istume, seljad vastakuti.
Mina ja korstnajalg.
Mina ei lähe siit kuhugi,
kinnitab korstnajalg.
Ma tahaks minna,
jalad ees, mõmisen vastu.
Õhtune tuul kogub hoogu,
üritab katuse vahele pugeda.
Ei see enam kaua vastu pea.
Korstnajalg püsib meist kindlasti
kõige kauem.
Vaatasin (ise olin loll, kesse käskis) Muhus müügis olevate
majade kinnisvarakuulutusi ja kole hale hakkas. Näe, vanainimene suri seest ära
ja siis sai minust mõttetu suvila. Või alles saab, vahet pole. Elu on siin
läbi. Mis sulgi siin vahtida on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar