Mul on uus saksa keele õpetaja, väga sümpaatne meesterahvas, Ferdinand nimi.
Näiteks nii kirjeldab ta seda, kuidas ükskord Linnulahe juurest otse läbi metsa ja heinamaa linna poole lõikas:
Ein anderes Mal durchschritt ich wieder das gleiche Wäldchen in der gleichen Richtung. Da kam mir ein junges Mädschen entgegen und trug in der Hand einen groβen Strauβ Trollblumen (Kullerkuppen, Engelsköpfchen); ich stellte sie dieses Unfuges wegen zur Rede und erhielt die harmlose Antwort "auf der Wiese sind noch viele". Und dann stand ich an der gleichen Stelle, wo damals die Kronschnepfe hochging, und vor mir breitete sich ein weites, unübersehbares, goldschimmerndes Blütenmeer. Eine solche Pracht hatte ich noch nie gesehen. Kullerkuppen, alles Kullerkuppen! -- ich wurde ganz klein.
Lisaks makaroonilistele elementidele kahe inimkeele vahetamise näol esineb tal nauditavalt palju ka katkeid teiste liikide, peamiselt merelindude keelest. Allpool üks luuletus Vaikade helimaastikest, Manltemöwe, kes lõpetuseks sõna saab, peaks merikajakas olema.
Ainuke häda nende sümpaatsete meestega kipub olema, et selle aja peale, kui mina nad avastan, on nad juba ää surnud. Aga eks suhtleme siis kirja teel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar