Peale oma raamatuga ühele poole saamist tegelesin jälle teiste kirjutatud teostega, lugedes valimatult läbi keldrist leitud varandust - kunstvõimlemise ajaloost ja Liivimaa noorema riimkroonika ümberjutustustest Eesti pungi ja Ameerika esseistikani. Lugemissööstulemmikuks osutus aga siiski ülikooli raamatupoest leitud pilt-essee (üks võrgust leitud žanrimääratlus ütles küll 'graphic novel', aga selle vormi jaoks ei ole tegelastevahelised suhted minu hinnangul siiski piisavalt välja arendatud) kohalikest puudest. Jah, silm ei peta: see on lihtsalt raamatutäis puulehtede (ja mõningatel üksikjuhtudel ka viljade) pilte. Vahi või söömata, nii toredad. Ja ka tänavail lebavaid puulehti vaatan sestpeale palju lahkema pilguga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar