Eesti kirjanduse päeva puhul väike kiire postitus teemal "Ellen Niit kui Eesti pungi vanaema".
Leidsin siit Toronto kõrghoone keldrist "Pille-Riini lugude" esmatrüki (1963) ja kuna selle õhtujutuna tarvitamine langes ajale vahetult peale Vennaskonna juubelikontserdi külastamist (täpselt see üks õhtu, kui ma sügisel Eestis olin), siis kargasid seosed silma nii aredalt, et ei jäänud küll mingit kahtlust - Trubetsky on selle laulu teksti otse Niidu lausetest kokku pannud.
Akna taga oli taevas veel hämar ja sinetav.
Ainult puder pilgutas Pille-Riinile kollast silma.
Nende pikkade jalastega kelgu taha jäi sõbralik loogeline rada.
Ma vaatasin läbi klaasi. Kui roheline, kui tore oli maailm!
Ja nii edasi.
Võtan vastu kutseid pikemateks teemaarendusteks suulise ettekande vormis.