Inspireerituna Vahuri esmaspäevasest maastike ylepildistamise loengust asusin eile viimaks revideerima aastaid voodi all seisnud saksaaegset padrunikasti. Ylepildistamiseks sobilikke fotosid sealt välja ei tulnud (no matusepilte ongi raske yle pildistada), kyll aga muud huvitavat, nagu näiteks illustratsioonina toodud ilupilt (kommikarbikaas?), Laasu kylalisteraamat 1974-1991, Oskar Lutsu näidend "Valimised" (1928), Juhan Smuuli näidendi "Lea" kavaleht (1969) koos Panso kirjutatud elokventse õpetusega sellest, kuidas antud lavateosest aru tuleb saada. Ja neile lisaks veel ajalehe "Kommunismiehitaja" 1984. aasta 29. septembri number, mis pyhendatud 925. laskurpolgule ja 40. rahuaastale. Muuhulgas leidub seal statistika, mis näitab, et kommuniste langes Muhu vallutamisel rohkem kui parteituid sõdureid, aga ka luuletus pealkirjaga Muhu ´84. Viisistatuse kohta seal märget ei ole, aga ma arvan, et huvi ja vajaduse korral on see täiesti lauldav tekst. Tango?
MUHU '84
Möödunud on nelikümmend aastat
ajast, mis meid tookord koju tõi,
siia, kus nii kaua sõda laastas,
ellu nõnda raskeid haavu lõi.
Veel ei kustu mälestuste kaja:
Emajõe ja Narva kanonaad,
heitlus Porkunis, - neid oli vaja,
et saaks lõpuks vabaks saarte maa.
Meenub karge sügisene õhtu,
Suurel väinal kõu kui puhkes siis.
Kaatrite sööst äkki vaikust lõhkus,
lahingusse Virtsust mehi viis.
Muhumaa vabana õitsele puhkes
ajas, mille rahu endaga tõi.
Nüüd tema peret, nii töökat ja uhket,
täna meie tervitus taas leida võib.
Varsti oli kogu Eesti vaba,
varsti kõlas Võidule saluut.
Kogu Liidus, nii ka kodurajal
alustati jälle elu uut.
Muhu saar, kallis neis kargetes vetes,
koduselt kasva ja edene veel!
Edukad olgu kõik tööd ja kõik retked,
millega tulevat tugevaks teed!
Rõõmupäevi ridamisi rahus
viljakana veedetud on meil.
Valvsalt hoidkem südamete tahul
seepärast sõnu: "Sõjale - ei!"
Otto Roots,
925. laskurpolgu veteran
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar