22.09.12

Tyvitekstid ja sõlmteosed

Ääretult kultuurselt veedetud neljapäeva mahtusid kaks näitusekylastust ja yks raamatuesitlus (aga trenn jäi vahele). Saadud elamuste ajel tekkis mul mitu mõtet. Eeskätt seoses tyvitekstidega, mis taaskord tundunekse olevat taoline nähtus, millest olen seni hoolega pyydnud hoiduda, mis aga siiski põgeneja mingil päeval lihtsalt saavutab.
1) Kas see, mida Tartu Kunstimuuseumis ylal oleval näitusel "MÖH? FUI! ÖAK! OSSA! VAU! Eesti kaasaegse kunsti klassika" nimetatakse 'sõlmteosteks', on võrreldav 'tyvitekstidega'? Tyviteksti laiatarbedefinitsiooni kohaselt (kõik teavad, aga keegi pole lugenud) on seal esil olevad tööd ka juba ysna tyviteksti mõõtu (kes ei teaks väljendit "purki sittumisest"), ehkki nende suurim erinevus Veidemanni hõllanduslikust definitsioonist seisneb nende demonstratiivses anti-sakraalsuses. Sarnasust tyvitekstidega lisab mh ka nt see, Raul Meele lippudel moodustub lippe ilusti järjekorras lugedes (kui mitte lasta end taustal luupivast Johnsonite-Krugmani-Ilvese jorust segada) täiesti ehe ja seostatud tekst, midagi Indrek Koffi "Eestluse elujõu" taolist, ainult natuke internatsionaalsem, sest pyyab (vist) vene elavat ropendamiskultuuri eesti keelde ymber tõsta (kas õnnestunult, on diskussiooni kysimus). Aga igaljuhul koorub sealt terviklik lugu.
2) Äsja ilmus eesti keeles Darwini "Liikide tekkimise" tõlge. Kas ka seda ei peaks tyvitekstina käsitlema, kui Piibel vastava kursuse kavas juba on (kes ei teaks väljendeid "olelusvõitlus", "tugevam jääb ellu", "looduslik valik")? Eks vasta seegi kenasti tyviteksti lyhidefinitsioonile - ebatäpsete lendfraasidega materdajaid on palju, aga tõstetagu käed, kes on teksti läbi lugenud? Mina veel ei ole, aga kavatsen (no vähemalt 1949 tõlgitud Beagle'i olen läbi lugend).
Kolmanda kultuurilise hyppena tuleb veel tõdeda, et soetasin (hra abikaasa palvel, kes tunneb loodusteadlasest autorit) ja lugesin läbi oma esimese raamatu kuulsast Minu-sarjast. Sihuke kena lobe paari-tunni-lugemine oli, nohik õpib elu ja intelligent inimesena saab lõpuks yht-teist selgeks ka.

2 kommentaari:

Unesn6iduja ütles ...

Tüviteksti määratlus "kõik teavad aga keegi pole lugenud" on igati õige ja Darwini puhul kehtib eriti hästi: väljendid "olelusvõitlus", "tugevama ellujäämine" ja kõige markantsemana "evolutsioon" puuduvad "Liikide tekke" esimesest väljaandest täielikult. Need on Herbert Spenceri omad, mille Darwin küll hiljem omaks võttis, aga originaalis puuduvad. "Muudatustega põlvnemine" on tema oma, ja "evolutsioon" esineb raamatus ühe korra, sedagi vormis "evolve" raamatu kuulsas viimases lauses (ja mis päris kohmakalt eestikeelses versioonis "hargnemiseks" on saanud).

muhukadri ütles ...

Noneh, eks ma väheke selle tagamõttega neid näiteväljendeid valisin ;)