Ilmselt võib varsti teatriblogiks ymber profileeruda (nagunii on "Naised valitsevad maailma" konkurentsitult kõige kylastatum siinne sissekanne oma saja vaatamiskorraga %).
Kivirähk, niisiis, mässab ikka Tammsaarega. Ehkki need kavalehel loetletud armastus, võimutung ja imetletud olemise iha on sihukesed yldinimlikud asjad (mulle tulid kyll tuttavad ette), eks nad on jah nii AHT kui AK tekstides suhteliselt täpselt väljendatud ja lahti kirjutatud. Lisaks tekstile oli ka lavastus veenev. Pearu jämekoomika, iseäranis alguses, tundus vähe kahtlane, aga asjad said loo käigus ikka põhjenduse. Sihuke puruvanakese-efekt - et kui ise oled pehmeke, siis tuleb endale võimalikult kõva koor ymber roobitseda.
Noneh, jäin rahule.
1 kuu tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar