Ükskõik kui palju kordi ja missuguses eas me kevadet ka kohtame, tema tulek erutab ja rõõmustab meid ikka. Keda jätaksidki külmaks sinililled, esimesed õrnrohelised rohulibled, vete vulin ja metsa uimastav lõhn? Kõigi südant soojendab hellitav päike. Ärkav loodus äratab ka inimestes mõtteid, unistusi...
Töölisliikumise pioneerid, kes said aru inimhinge kõige üllamatest tunnetest, valisid just selle aja tööinimeste vendluse, ühtsuse, solidaarsuse ja sõpruse tähistamiseks. Meie vanaisad ja isad, kes tsarismi ja kodanliku võimu päevil kusagil metsalagendikul kuulasid revolutsioonilisi kõnesid ja sõrmitsesid tööst karestunud kätega lilleõisi, lootsid, et tulevased põlvkonnad hakkavad elama selles ühiskonnas, millest nemad unistasid.
Vaat kui mitte miski muu, siis see tekst häälestab inimest kindlasti tegelema looduskirjanduse-ainelise doktoritööga. Kahjuks toppisin teise poole lehest mõtlematult pliidi alla enne, kui olin korralikult tutvunud lehe mittesyttivate kvaliteetidega. Ehkki ei saa ju ytelda, nagu poleks tegu sytitava tekstiga.
Allikas: Rahva Hääl nr 103 (6214), kesknädalal, 1. mail 1963.
4 nädalat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar