Kuna järeltulev põlv soovis teostada Valge Daami vaatlusi, sai kergemeelselt mõeldud, et mis siis ikka. Et ehk peaks isegi kord elus seda bongamas käima. Lähenetud sai täie tead(us)likkusega: juhendid parimate vaatluskuupäevade osas; andmed ilma ja tuule suuna kohta; lisategevuste tagamine (tuletegu, meresõit jne).
Poole yheteistmest võtsime osundatud paigas platsi (see puudujääk oli kyll, et peno jäi maha), kuu tõusis tasahilju, juurde tilkus teisi huvilisi, pilvi ei olnud, ilm vait ja vagune, kuskilt myyri seest immitses haledat lauluhealt. See oleks pidand muidugi valvsaks tegema, aga ei teind. Kymme minutit enne kella yhteteist lykati prožed peale ja daam manati esile. Kuul seal kyll mingit šanssi ei old. Kuna prožed on postide otsas kinni, erinevalt Kuust, mis taevavõlvil vabalt liigub, siis muidugi kadus sellega seoses ka see dynaamilise heljumise efekt, mis seal teoreetiliselt võinuks olla. Protsess väänati objektiks nii et myrtsus. Aga kliendid peavad ju oma elamuse kätte saama, kui nad juba tulnd on, eksole.
1 kuu tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar