21.02.16

Omnea mea


Loomade lõhn. Lehmad. Rihalne. Muld. Maa. Sõnnik. Toit. Kodu. Kodu.
Suurrätt ongi kodu. Soe ja turvaline. Võib magades tekiks võtta, võib külmaga õue minnes ümber võtta. Isegi Siberisse ei keelatud suurrätti kaasa võtta. Eesti naiste ellujäämise salarelv. Suurrätist saab kompsu teha, isegi lapsi saab selle sees kanda. Kõike, mis mul on, kannan endaga kaasas.
Suurrätiga on kaasas riidekirstu lõhn, toa lõhn, kus on kangasjalad, vokk ja kraasid, ja kus teisel pool seina, rihalseukse taga, nohistavad loomad. Lehmad, lambad, hobused. Kanad.
Neid loomi ei ole enam ammu, aga suurräti lõhnas on nad alles. Kui ma räti märjaks teen, muutub lõhn eriti selgeks.
Ma pean seda suurrätti pesema, ta läks mustaks. Jätan sellesse oma jälje - midagi varasemat kustub - istun pesukausi kõrval ja katsun seda püüda.

Kommentaare ei ole: