Epifaaniamoment

Ma äkki tundsin ennast taas

kui väike tüdruk,

kes ammulisui kuulab

endast suuremaid,

kes järsku aru saab, et maailm

mõõtmatult on suurem meie ajast,

kuid kelle silm

ei oska tabada veel

üksi kõrges rohus

rajaalguseid.

Ühtäkki taipasin,

et peegeldame üksteist

ja sellest maailmas

võib saada valgust rohkemaks

ning korraga mul hakkas väga kahju,

et ma ei ole saanud olla

Sinu väike tüdruk.