Maahingamispäev

Vaat see kogu mulle meeldis. Terviklik, kasemaalik.
Noor mees otsib juuri, see on ju liigutav ka.
Üks luuletus, mis ma tahaks kihelkonnapäeval ette lugeda, panen selle siia, et käest ära ei kaoks:

Vanad ajad
on kiirteede vahele pressitud
ja rajad nende juurde kummaliselt kaduvad.

Muinasküla asemel jõuame eeslinna
ja kirikumõisa asemel prügilasse.

Viimaks leiame teeotsa, kust hiilida minevikku
ja näeme, kuidas maastikus haigutab dissonants -
ühes servas lööb nurru maakirik ja teises vurab tormav

tegelikkus.

Aga meie oleme selle kõige kohal, kõrval ja all,
loeme hauakivilt kadunud nimesid
ja mõtleme inimesele,
kelle sõrmed paitasid
kolmsada aastat tagasi kivist müüri,
nõnda et temast käis läbi terve pühakoda,
taevas ja maa.

Ta oli kui tamm.
Tal olid võra,
tüvi
ja juured.