Kohtusin poe ees taaskord klassivennaga, kes mind liginemas nähes juba kaugelt hõikas: „Kadri, ma taha so käest midagid küsida!“ Mool köib alati südame alt kerge jõnks läbi, kui ta sedasi pöördub, sest enamasti tuleb sealt siis midagi nii keerukat, et ma hakkan kahetsusega mõtlema, et oli mul siis nii hädasti just praegu vaja siia poodi tulla. Süda ei petnud ka seekord. „Kuule Smuuli nad võtvad nüüd maha seal Talina vabariikis, aga just pandi ju siia Viiraküla lambalauda juure see Klaari mälestusmärk, kes mässajaid ilma kohtuta maha laskis?“ Ma ütlesin, et sai soovitatud, et pangu see parem surnuaiale, seal Klaaride hauaplats kohe Smuulide kõrval, nad olid sugulased ka. Et just täpselt sõuksed huvitavad suurpered meil on, et ühest otsast tuleb üks muhulane mandrilt teisi tapma ja kolmas paneb ta laulu sisse ega pääse peale surma ise ka puhtalt. Ja sealsamas meie jutuajamise juures istus üks teine muhu mees, kelle hõimlaste hulgas on üks, kelle kohta tema kodukülas teati, et neljakümne üheksandal..., ja selle mehe hõimlaste hulgas omakorda on ka üks praegusi prominentseid Kirjanike Liidu tegelasi.
Kuradi ajaloo ilu ma ütlen raisk.
16 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar