Mul oli kogu aeg selle pealkirja suhtes kuidagi kahtlane tunne, et miskit nagu ei oleks õige. "Tantsi tolm põrandast", ei ole ju, eesti keeles üteldakse 'põrandalt', väliskohakäändeid kasutatakse, kui tegu on siledate kõvade pindadega. Teose lõpus tuleb tõde siiski esile (ehkki poolikult), nimelt kadrilaul, mida vanaema on lapselapsele laulnud ja õpetanud ja mida lapselaps hilisemas elus raskustega kokku puutudes juhendmaterjalina kasutab. Kui loo algul on kõik tavaline, laske kadrid sisse tulla, katri katri, siis lõpus muutub kordusosa kujule tantsi, katri, mis võibolla polegi väga vale, sest silpide arv säilub. Aga selle laulureaga on asjad halvasti. põ-ru-ta-tolm-põ-ran-dast. Seitse silpi. Seitse. Vaat haikus võib sul seitse silpi olla, aga regilaulus on kaheksa ja siin ei aita ükskid palumine mitte. Raamatu pealkirjas nihkub veel see tantsimine ka kordusvärsist sisuvärssi ja nüüd ei ole kahjuks enam päästa midagi. Rahvalaulu rahvusvahelistumine või kuidas seda nüüd nimetama peakski.
Etnograafiliselt on ilmselt põhjendatud laulda "põruta tolm põrmandusta" (algriim rõhulistes sõnades ja kaheksa silpi, eksole), kui tegu on künkliku muldpõrandaga või kui laul on pärit kirderannikumurde alalt.
Esimest osa ei saa lugeda, prillid peas, ja minu meelest oleks võinudki kogu lugu sellega piirduda, kui see oleks olnud lugu vanaemast. Aga muidugi see on lugu lapselapsest, nii et.
----------------
Joonealune märkus. Õõõõõhh. Asi ei ole kaugeltki nii lihtne kui mulle, profaanile, tundus. Kirjutab spetsialist: Samas - sellist värssi "põruta tolm põrmandusta" ei eksisteeri. "Tolm" on juba lõpukaoga. Ka vorm: "põruta" võiks olla vaid Lõuna-Eesti vanemas kihis.. Kui "tolm" kasutataks regivärsis, siis oleks ta ilmselt esimeses värsijalas ja sellele järgneks kohe ühesilbiline sõna (mis pikendaks vanemat kahesilbilist "tolmu". Võiks ju olla põruta põrmu põrmandusta, ent ka seda pole.. "tolm" asemel oleks parem "tolmu". Rõuges on küll "Põrm põrahus põrmadullõ". Kui oleks Lõuna-Eestist, siis oleks "põrmandusta" tähenduses "põrandaks".. tambi muld põrandaks :) Ja adrad mõõkadeks..
3 kommentaari:
Nii lihtne jah ei ole et kui seitse silpi, siis on asjad halvasti: pigem määratletakse regivärssi nii, et seal on 4 rõhulist silpi. Viimane, kaheksas rõhutu silp võib arhiivitekstides üsna tihti puududa (oleneb piirkonnast, kui tihti) või siis on rõhuliste vahel ühe asemel mitu kiiret rõhutut silpi.
Aga tolmuga on siin hoopis see jama, et kadrilaulud, kus toimust juttu, on risti vastupidise tähendusega. Paar näidet:
Peremees, peremeheke
Ärge võtke te vihakse
Ärge pange te pahaksi
Kadri tantsib tasakeste
Et siin tolmu maast ei tõuse
Tolm ei tõuse tooli peale
Sinisaasta sukka peale
Udu uue kuue peale
H I 3, 13/5 (6) < Narva l., Kreenholm < Viljandi khk. - P. Heek (1888)
Tansi tasa Kadrikeine
Kui see põrmu maast ei põrgu
Kui see tolmu maast ei tule
Kui see kahma maast ei karga
Kui see liiva maast ei liigu
Põrm see põrgub põlle pääle
Liiv see liigub linniku pääle
Tolmu tõuseb otsa pääle
Kahma kaelaräti pääle.
H II 23, 155/9 (9) < Karksi khk., Sudiste k., Kaprali-Kivestu t. - J. Kivisäk < Mai Kapral, u. 70 a. (1889)
Tantsi tasa Kadrikene,
Et ei liiv maast liigu,
Ega põrmu maast ei põru,
Ega raba maast ei rappu.
Liiv heidab linniku pääle
Põrm sul heidab põlle pääle
Tolmu kaelaräti pääle
Udu uue kuue pääle
Põrmu rikub põllekirja
Raba rikub rätikirja
Udu uue kuue kirja
Liiv see rikub linnikukirjad
Tolmu kaelaräti kirjad
H IV 8, 521/6 (2) < Palamuse khk. - Hans Karu < Mari Karja, 87 a. (1897)
Kadri palub sisse lasta
Kadrid tantsvad tasakesi
liiv ei liigu, tolm ei tõuse
E 73160/2 (1) < Tarvastu khk. - Aug. Pudel (1932)
No aga samas on ikkagi tore, et see asi nii mitmekihiliseks kisub. Et traditsioonilised kadrid püüdsid tolmu mitte üles keerutada, aga 21. sajandil siin väärtustatakse trampimist ja tolmutamist, naisemantsipatsioon või misse nüüd ongi.
Mõtlesin veel sellele muldpõrandale, mille seest võiks tolm tulla. Kõne all oleva raamatu pealkirjas mind tegelikult ei olegi häirinud, see sisekohakääne kõlab seal kuidagi uhkelt, tõesti ehk emantsipeeritult. Aga jah, et kuidas see põranda materjal regilaulus kajastub? - Siiski väga ülekaalukalt on "põrand" oma murdevariantidega regilaulus väliskohakäänetes. s-i sisaldavad vormid on liiatigi enamasti saava käände omad ja ma kõiki ei hakanud ükshaaval üle lugema: väliskohakäändeid oli 1614 juhtu ja s-iga käändeid 116. Tõepoolest sisekohakäänetes on "põrand" sageli "toa" või "õue", seega mingi ruumi paralleelsõnana. Korduvalt räägitakse ka laulude saamisest lutsu suust, Luutsinast, vm ja põrandast (või ka põrandalt). Aga mardilauludes hoopiski lastakse põrandast pindu kiskuda, et seda pirruna süüdates valgus tuppa saada. Ja ühes laulus raiuvad mehed kirvestega põrandasse kirjad (mustrid). Nii et tundub, nagu regilaulude kirjapanemise ajal oleks "põrandaks" nimetatud justnimelt puupõrandat.
Igal juhul väga huvitav teemapüstitus, aitäh, Kadri!
Postita kommentaar