Taarka

No vaat, pole ammu kirjutanud, sest pole ammu Sõgedate kylas viibinud. Täna suhestusin viimaks siis pool päeva failide metaandmete asemel koduõuele kogunenud sygislehtedega, kyll oli hea.
"Taarka" film oli ka väga hea. Viimse kui pisiasjani läbi mõeldud, ilmselt olid selle tegijad seda ikka päris mitu aastat vaimus kaasas kandnud (no lavastus ju ka oli enne). Kõik need detailid, näiteks kohmakalt kaudu taldrikut koogitykki taga ajavad lusikad Helsingisse viidud setu laulikute käes või Anna Raudkatsi äkiline inspiratsioonihetk - no viimase peal... Puulusikaga savikausist hapupiima helpiv Vasso oli muidugi kyll nagu otse "Eestlaste stereotyypide" käsiraamatust maha pandud, ja see keskealise Taarka intensiivne kyynarnukkidega vehkimine laulmise ajal tundus ka natuke ebausutav, aga no ju siis tegijad teadsid, et nii peab olema. Film oleks võinud olla võimas yldistus yhe andeka naise saatusest - pereemana allpool arvestust, lauljana teistest tugevam, aga ikkagi polnud seda nii palju, et ära teenida kogukonna aktsepti - no ja siis litsub sinna lõputiitritesse odav päevapoliitika a la "meil on nyyd Setomaa valdade liit". No ei saand ikka puhta kunstiga piirduda, tuli kohe see tõrvatilk sinna meetynnikesse poetada. Tropid.
Umbest sama hea kui oleks ylalpool pildil näha olevat siilikut pisut nt Welcome to Estonia märgiga tuunind. Vaadake parem, mis peenike ja läbimõeldud triibukujundus! Pildi tegi Sokike