Veel yks raamatuelamus möödunud töönädalast: paar aastat tagasi Vladivostokis välja antud klantspildiraamat "Mõ silnõje, mõ Novomirtsõ" (kuna täpseid biblioandmeid yles ei kirjutanud ja netist sellise trykise kohta mingit viidet ei leidnud, siis ei hakka seda vene keeli kirjutada yritama, äkki eksitab veel kedagi). Tutvustab edukat aktsiaseltsi, endist kalurikolhoosi "Novõi Mir", mis tegutseb Vladivostokis peaasjalikult sinna 19. sajandil välja rännanud eestlaste (eeskätt olid need saarlased, muhulased, hiidlased) järele jäänud järeltulijate najal. Praegu on sinna kyll ka "kareitsid" kampa võetud (kuna eestlastel ymberasumise aegu korealaste nimetamiseks muid sõnu polnud, laenati vene keelest selliseid naljakaid). Omal ajal oli see Kirovi kolhoosi sõpruskolhoos.
Seal oli yks pilt, mis eriliselt mu tähelepanu köitis, allkirjaga umbes, et "Rahvarõivais Vaikse ookeani kallastel". Noorpaar ookeani kaldal kaljude taustal, seljas Muhu rahvariided. Lähemal vaatlemisel näha, et naise rõivad on standardne UKU toodang, meesterahva vatt aga 70. aastatel Muhus viljeldud mustrimodifikatsiooniga. Naisel tanu tagurpidi peas, mehel lontis naistesukad jalas. Aga inimesed on pyydnud! Äge!
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar