06.04.10

Yleminekuriitus

Alljärgnev luuletus hakkas kuju võtma eile Kilingi-Nõmme kandis (seal kulgeb tee teadupärast kuusemetsa vahel) ja materialiseerus täna CECTi (Kultuuriteooria Tippkeskus; asjatundjad hääldavad lyhendit [sekt]) järjekordsel seminaril. Pärast paberile panekut vaatasin väikese ehmatusega, et soovi korral saab seda lugeda isegi päevapoliitilises võtmes.

Kuulge, kuulge, kuused
vaadake, vaadake, vaarikavarred
palun, pihlad ja palukad -
mina ei nuta!
Mitte sentigi silmavett te
mult kätte ei saa.
Minu nutud on ammu nutetud.
Nyyd mina lähen ja laulan.
Kuulge, kuulge, kuused!

3 kommentaari:

janno ütles ...

kuhu Sa yle l2hed?

muhukadri ütles ...

no ysna otseselt otse Sinu pea kohale tulen, Kirjandusmuuseumi projektijuhiks :P

janno ütles ...

minu pea kohal on hetkel vaid Allah. tervitusi Sudaani
l6unaosariikidest.