Rihva Iisa tuhlivõtt

Muhu sellevoastane murdevõistlus teemal "Kanged muhulased" ei ole osavõtu poolest just yleliia tulemusrikas oln. Osalevad tööd selle eest aga - sa jutt! Panen yhe näite siia ylesse, tervitustega NATO õhuturbemissioonile!

Rihva Iisa tuhlivõtt
Lõetsa Matsil seda juttu
ikka teatud reakida,
kõik mis kipel tuhlivõtul
juhtus Rihva Iisaga.

Juhtus kõik see üsna ammu
teese ilmasõja lõppus viel.
Iisa põllal katsus rammu
tuhlistega õhtu iel.

Tuhli võtust selg oli loge,
jalad, käed viel liiate.
Hõbelindu taevas lendmas
nägi Iisa äkiste.

"Sie vist meite sugulane
Talinast või kuskilt muult"
ühmas mõtteselgelt Iisa...
Lehti langes sügispuult.

Madalast ja niitval lennul
lendis lindu hõbene.
Tiiva takka üle serva
viipas punalendur-mies.

Lehvitades kättki tõstis
üllalt perenaisele.
Ülalt tervitusi kostis
alla maale maisele.

"Püha Jeesus!" üidis Iisa,
"Oogid sugulane sie!"
Kus ta muidu ossand viipa'
taale taevast väetile.

Üidn viel: "Et mis sa rallid
nõnna meite taeva all!
Lange alla, kulla kallis,
aame juttu reasta all!"

Tea, kas kuulis? mõtles Iisa.
Justkud vastand taale ta,
kuigid kogu juttu püida
pole siiskid jõudnud ta.

Nii ta seisnud keset põldu,
tuhlikooku hoidnud pihk,
ainsad sõnad, mida kuulnud:
"Tervist koa, Raissa Rihvk!"

Kõik sie sündis imeäkki,
nagu nõia võluväel.
"Nagud taevast langeks tähti" -
mõtles Iisa omal käel.

"Jaa, sie olli täpselt nõnna,"
Iisa oma jutt olli sie.
Nägu kulutuli levis
teene reakis teesele.

Nüid siis seda lugu kuulda
võib koa kogu Muhumoa,
kõik, mis kipel tuhlivõtul
juhtus Rihva Iisaga.