"Paradiis" oli täpselt õige raamat täpselt õigel ajal, tänud Maarjale, et ta palus mul sellest talvel kõnelda ja tänud Maarjale, et ta selle just raamatukogust võtnud oli. Lugesin ta eile bussis läbi, kui byrokraatide koolituselt tulin (no tõele au andes alustasin juba byrokraatide koolituse ajal). Kodus noppisin riiulist sellele kõrvale "Nad tegid toad tuule pääle, elud ilma ääre pääle..." (Kärdla, 2002) ja kui oleks olnud noppida, oleks võtnud ka "Hinna". Tarkusetera, mille "Paradiisist" välja noppisin, oleks umbes selline - "Ära kurvasta selle pärast, millest sa ilma oled jäänud, vaid rõõmusta selle yle, et see on sul olnud". Sest tegelikult ei kao see sinu seest kuhugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar