Käkkide seas tekkinud äkilise inspiratsiooni ajel sisustasime ennelõunase aja kinos. Kui uksel prille jagama hakati, sain viimaks aru, kuhu olen sattunud, aga siis enam tagasipööramist polnud ja õnneks ei tekkinud kellelgi ka sydamepööritust ega midagi. Isegi mina oma 5 pygalat yksteisest erinevate silmadega nägin pilti umbes nii, nagu filmi autorid seda arvatavasti ette olid kujutanud. Ilmselt mõjusid prillid ka lastele, sest kui laternad ekraanist välja hõljuma hakkasid, oli pool saalitäit põngerjaid pysti, käed õieli.
Sisu poolest, aga jah, võiks parafraseerida Triinu, kes ytles, et tema ikka sygavalt imestab humanitaare, kes on suutelised mittemillestki 18 lehekylge artiklit tootma. Mittemillestki poolteist tundi 3D filmi on aga ikka veel kõvem saavutus 8D
3 nädalat tagasi