Kuvatud on postitused sildiga ilu. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ilu. Kuva kõik postitused

07.09.24

Täna läheme raamatukokku

 Brutalism on selle arhitektuuristiili nimi, seotud sõjajärgse ülesehitustööga läänemaailmas. 


Toronto ülikooli raamatukogu peahoones on ühendatud betoon ja loodus. Maja on disainitud nii, et ta peaks meenutama paabulindu, kes on tarkuse sümbol. Kaela sees on tal haruldaste raamatute kogu, aga kõik ülejäänu on ka paksult lahedat staffi täis. Ei saa salata, mulle see kõik hirmsasti meeldib. On selline tugev ja usaldusväärne värk. Ikka betoon ümber ja raamatud sees, mida sa hing veel tahad.  


Avahoidlariiuleid on kokku 12 korrust ja erinevalt Tartu ülikooli raamatukogust ei paikne need keldris, vaid ikka jumalale ligemates sfäärides (ja nagu näha, on ka päevakajalistes värvides), nii et riiulite vahelt võib ka muuseas vaadata, kuidas päike Lääne-Toronto kohal looja läheb. Nagu näha, võttis käe pisut värisemagi. 

Ja sellist raamatukoguhoiutehniliste abivahendite kogu nägin ma ka esimest korda elus: paksust saepuruplaadist hoolikalt välja saetud ja ümaraks voolitud selgadega raamatumulaažid, mis märgistavad hoidlariiulitel ebastandardseid trükiseid, mis suuruse tõttu ise kusagil mujal lebavad. Siis see klots juhatab, kuhu vaadata. 


Üldse tundub, nagu oleks kuskile heaoluriiki sattunud. Kõik on nii rahulikud ja lahked ja kõik asjad on neil nii viimsete pisiasjadeni läbi mõeldud, et otse nutt tuleb peale. Ju see ikka näeb, misse veel nähe suab.  

12.01.17

Atlantis abajas

Üle hulga aastate on mul taas olemas vastus küsimusele, kes on mu lemmikkirjanik. Katrin Johanson.
On näha, et inimene oskab kirjutada ja inimene teab, millest ta kirjutab ja miks ta kirjutab, ja teeb seda väga ökonoomselt ja samas süvitsi ja soojalt. Vaatab täitsa usutavalt oma tegelaste sisse, üsna sarnaselt Lauri Sommerile, aga ilukirjanduslikumalt; Lauri on vahetum (ja ega ta oma lugude isiklikkust ju väga salgagi).
Väga kena mõte, et südame murdumine aitab inimesena kasvada; noh, eks paaril korral ole elu mullegi kasvamist võimaldavaid momente pakkunud, mõni siin blogiski dokumenteeritud, jääb ainult üle loota, et need siis ka aidanud on. Ja mis juhtub nendega, kelle süda ei murdu? No mis Dorian Grayst sai?
Ah, ja kus mujal raamatus toimub hingesugulase leidmine veel Akvariumi laulude teel, ah?
Kaks näpukat leidsin raamatust, üks sõna oli kirjaveaga ja ühest kohast oli vahelöök puudu, aga need jäävad juba tehnilise teeninduse kapsaaeda. Tagakaanetekst on nõme (üksindus, my ass), see läheb sinnasamasse. Lugege sisu, mitte tagakaant.

04.07.16

Aiandus

Kylvasin kevadel mingeid seemneid lillede pähe peenrasse.
Vaat mis välja tuli.