Saared

Seekordne saartelkäik oli vägev (selle sõna etymoloogilises tähenduses, < vägi). Oli väga tore olla road manageriks kaheksale "täies loomejõus" (kui nekroloogiterminoloogiat kasutada) Eesti meeskirjanikule ja lähedalt näha, kuidas synergia töötab. Tõe huvides ja uussiiruse vältimiseks tuleb veel märkida, et Kuressaares oli meie publikuks kaks inimest. Muhus oli kymme korda rohkem. Mu meelest näitab see kujukalt kummagi saare potentsiaali.
Ja nagu varemgi, käisime tagasiteel Lellest läbi ja saime jälle kõik Mathura käest raamatuid. Derek Walcotti luulevalimikku Saared on Mathura tõlkinud ka siin varem nähtud luuletuse

Kesksuvi, Tobago

Laiad, päikesest joobunud rannad -

valge kuumus,
roheline jõgi.

Sild,
kõrbenud kollased palmid

suveuima majas
unelemas läbi augustikuu.

Päevi olen hoidnud,
päevi olen kaotanud,

päevad kasvavad kui tütred
välja minu kaitsvate käte vahelt.


[Mina oleks tõlkinud viimase rea: "...üle mu kaitsvate käte", aga vbl oleks selle fraseologismi kasutamise tulemuseks olnud sihtkultuuri tähenduse domineerimine lähtekultuuri oma yle, vat ei tea.]

Tobago

Saarele on tiir peale tehtud ja võib kinnitada: Kuramaa Hertsogiriigi kunagises koloonias on kõik korras. Kui välja arvata see, et riik pysib pysti nafta peal. Aga inimesed on sõbralikud ja leplikud, kyll nad saavad seal siis ka hakkama, kui nafta ykskord otsa saab.
Kunstilise poole pealt allpool Kariibi kirjaniku Derek Walcotti luuletus Tobago kesksuvest (fiilis on sama ka praegusel aastaajal) ja pildimaterjali osas tuleb sedakorda leppida isetehtud joonistusega kahe õngega kaluripaadist Delaforti lahel.

Midsummer, Tobago

Derek Walcott

Broad sun-stoned beaches.

White heat.
A green river.

A bridge,
scorched yellow palms

from the summer-sleeping house
drowsing through August.

Days I have held,
days I have lost,

days that outgrow, like daughters,
my harbouring arms.