02.02.21

Lume abstraheeriv mõju

Sai jälle suusad alla pandud. Tunnise meditatsiooni tulemusena sündis klimatoloogiline lühiülevaade kirjandus- ja kultuuriteaduste kesksetest menetelmadest. See käib nii:
Lumi - strukturalism. Toob välja põhilised (kandvad) struktuurid, detailid aga jäävad tähelepanuta. 
Vihm - semiootika. Kõvemad objektid uhub välja, pehmematest teeb sihukese pasa, et siga ka ei söö. 
Udu - kõige tavalisem kirjandusteadus. Ähmaselt aimuvad mingid piirjooned, mida siis metafoorselt kellelegi kirjeldada üritatakse. 
Tuul - dekonstruktsioon. Loobib laiali, pärast pangu kokku tagasi kes tahes. 



 Joonis 1. Lume abstraheeriv mõju, vaade maa poolt. 

Joonis 2. Lume abstraheeriv mõju, vaade mere poolt. 

27.01.21

Tolerantsusevaesed aastad

Mõtlesin, et kontoris vaja hakata raamaturiiulit ehitama ja võtan mõned suvalised Keeled ja Kirjandused mõõduks kaasa, aga eks muidugi kiikasin sisse ka. K&K nr 12/87, Magnus Mälk, "Tolerantsusevaesed aastad". Mälk on see mees. Nimetatud tükis siis on ilmselt haistnud, et tuuled on taas pöördumas, ja esineb (taaskord) ennetava patukahetsusega. Aga kedagi ilmselt enam ei huvitanud, vähemalt ma pole küll kirjandusloolises käibes täheldanud sellele tekstile viitamist. Mulle muidugi tuli üllatusena, et ta sedaaegu üldse veel hinges oli. Ja ei tea, mida ta siis vahepealsetel aastatel ka teinud oli...? [Vastus: oli filmide toimetaja ja tõlkis vene keelest, nagu Esteri-otsing näitab.] Sihuke limukas. Ei noh, õpetlik lugemine muidugi. 

01.01.21

Aastavahetus


Jõulukapsas (tegelt siiski juurseller, Hollandist)

 Mineva aasta tegemata tööd vahivad jätkuvalt etteheitva näoga.