Inglid on laskunud!

Jõemehike

Ma ei mäleta, millal viimati raamatut lugemiseks illustratsioonide järgi valisin, aga nyyd kyll juhtus. Suurel Neljapäeval sõitsin Tallinnas bussiga disainigaleriist mööda ja seal suur kiri akna peal, et Urmas Viigi illustratsioonide näitus. Paarikymne vabalt kasutada olnud minuti paigutamine sellesse näitusesse oli ilmselt hädavajalik. Yks pilt hakkas nii meeldima, et tahtsin tingimata ka raamatut näha, kus see sees on. Oletasin, et lasteraamat, ja nii oligi. Aga mitte ainult - tegu on ka suhteliselt stiilipuhta looduskirjandusega ja veelgi enam, kala(staja)kirjandusega. Autoriks on naisterahvas, umbes kolmas naissoost autor eesti looduskirjanduse 150 aasta pikkuses ajaloos. Eks pime kana leiab ka vahel tera; ma arvan, et raamatukogus või poes poleks ma talle ilmselt suuremat tähelepanu pööranud. Olen asjade käiguga äärmiselt rahul. Aitäh, Urmas!

August Tamme päevaraamat

Sain synnipäevaks seekord valdavalt isetehtud asju, enamasti raamatuid. August Tamme päevaraamat on jälle yks selline huvitav kodulooline dokument, iseäranis, kui õnnestub see mingit otsa pidi konteksti sättida. Sest kuidas need saarlased-muhulased-hiidlased just omi asju seal 20. sajandi alguse Kaugu-Idas ajasid, pole ju siiani ajaloolaste käega sugugi läbi kirjutatud ja võib-olla ongi see teema, mis võiks pakkuda huvi, kui oleks isiklik seos, aga mingil hetkel võib siis ilmneda ka asju, mida oma sugulaste kohta ehk parema meelega teada ei tahakski. Mulle tundub, et see Tamme päevaraamat on just yks sinnakanti asi. See, et oli kõva naistemees ja New Yorgis koolitatud Nõukogude kinooperaator, selleks, aga mulle hakkas tunduma, et seda lugu seitse aastat oodanud pruudist, kes Vaikse ookeani rannale kohale sõidab ja siis peigmeest ära ootamata jälle segastel asjaoludel Eestisse tagasi läheb, olen ma varem juba kusagilt kuulnud. Hakkasin kontrollima Enn Nõu "Mõtusekuke viimsest kogupaugust", aga tema jälgitav Vassili koos perega Linda kylast kyyditatakse märtsis 1931 ja August Tamme Linda-afäär leiab aset septembris 1931. Kalur Meisterson figureerib kyll mõlemas loos ja lõpud lähevad ka kokku, 1937. aastal tuleb Unja-Bomi kullakaevandusse järgmine sats Vladivostoki lähistelt kyyditatud eestlasi, sh ilmselt siis ka päevaraamatupidaja August, kes näib rohkem seotud olevat olnud Liivi kylaga.
Ehk nagu lausub Veeratsi Mare Enn Nõu vahendusel - Kas mägi saab mäega kokku? - Ei saa. Aga inimene inimesega kyll.