Osalesin täna kirjandusyritusel - või vähemalt osaliselt osalesin, ma arvan. Kirjanduse Majas oli välja kuulutatud kultusautor Heinsaare tähtteose uustryki ja tema kohta kirjutatud koguteose esmatryki esitlus. Töökas zoosemiootikute esindus jäi tulemisega pisut hilja peale ja nii sattusid meile juba ylikooli raamatukogu ees vastu isandad Pilv & Tomberg, kes hoiatasid, et pole mõtet minna. Me ikka läksime. Tõesti ei mahtunud. Inimeste saba oli uksest väljas. Mehis, Juka Käärmann ja Kalev Kudu seisid mõnevõrra kohmetutena esiku kaugemas nurgas. "Tundub, et yritus hakkab luhta minema," pomises Mehis.
Meenutasin, et peale magistritöö kaitsmist otsustasime Pehlakaga minna mõnele loodusobjektile vastavalt sellele, kas kaitsmine läheb rappa, metsa või luhta. Tänu oponent Ene-Reedale sai asi kyll kaitstud, aga luhta me läksime. Ilusamat asja kui neppide laul luhas pole mina oma elus kuulnud.
