Elevantide Taltsutamise Komitee, vol 2

Tuleb tunnistada, et raske on jälle rutiinset elurytmi kätte saada, täpselt sihuke tunne on, nagu oleks pikalt väljamaal käinud, ehkki tegelikult sai ainult põhjarannikul keskkonnaajaloo teemadel tarku inimesi kuulatud. Neh, tüikk tarkust, mis jälle Muhu kuloosi juure tuleb. Eelmisel korral oli veel selline pisut kergemas stiilis ettevõtmine, aga seekord juba neli päeva tulevärki täie raha eest. Mõisteid nagu anthropocene, declension narrative, big history, resilience studies (lihtlabasest narratiivist rääkimata) võin nyyd mõnda aega  vaevata loopida vasakule ja paremale.

Pildil: keskkonnaajaloolane ajaloolises keskkonnas.

Kohustus riigi ees

Osadel juhtudel on riik iseäranis vilgas oma kodanikuga suhtlema.

Karin ja Pearu

Ilmselt võib varsti teatriblogiks ymber profileeruda (nagunii on "Naised valitsevad maailma" konkurentsitult kõige kylastatum siinne sissekanne oma saja vaatamiskorraga %).
Kivirähk, niisiis, mässab ikka Tammsaarega. Ehkki need kavalehel loetletud armastus, võimutung ja imetletud olemise iha on sihukesed yldinimlikud asjad (mulle tulid kyll tuttavad ette), eks nad on jah nii AHT kui AK tekstides suhteliselt täpselt väljendatud ja lahti kirjutatud. Lisaks tekstile oli ka lavastus veenev. Pearu jämekoomika, iseäranis alguses, tundus vähe kahtlane, aga asjad said loo käigus ikka põhjenduse. Sihuke puruvanakese-efekt - et kui ise oled pehmeke, siis tuleb endale võimalikult kõva koor ymber roobitseda.
Noneh, jäin rahule.