21.04.14

Когда пройдет боль


Vaiksele laupäevale ja sel päeval ära saadetud yhe kaksiktähe kustunud osale - aga eks ikka ka meile, mahajääjatele - mõteldes katsusin mingil kujul ära lõpetada yhede laulusõnade tõlke, mida juba paar aastat tagasi alustasin. Aga ei osanud ära otsustada, kas "когда пройдет боль" peaks olema pigem "kui valu on läind" või "kui möödas on vaev". Praegu jäi viimane, sest ka vihm läheb mööda. Vari läheb eesti keeles vist pigem yle kui mööda. Viimases salmis lastakse ametlikus sõnade versioonis surmal laulda "minu maa" kohal, aga varasemates salvestustes laulab BG erinevates versioonides "над [...] травой". Jätsin viimase, sest see meeldis mulle rohkem ja see seob ka paremini kõik salmid ära. Ja kuna seda laulu on juutuubis oma kymme eri versiooni (ja lisaks arvutud isetegevuslaste esitused), lingin selle, mille kommentaarides on ka ingliskeelne versioon sõnadest. Mitte, et see veatu oleks, aga on kohti, kuhu toimetaja käed ei ulatu.
Ja ma loodan, et valu läheb mööda. Aga kas me oleme need...


Kui möödas on vaev

Kui möödas on vihm, rahustav vihm,
kui vari läeb üle, üle mu maa,
siis ma ärkan, las ma siis ärkan
sinuga koos, siin rohu sees maas.

Las olla siis rõõm meie majas
tiheda rohu ja lehtede all.
Kui viimaks teame, mis salajas oli,
ootama jään, mil möödas on vaev.

Las sajab vihma, las põleb lumi,
las laulab surm tihedas rohus.
Ma tahan teada, tahan vaid teada,
kas me oleme need, kes me oleme nüüd, kui möödas on vaev.


Tegelt tegin natuke rahulikumalt mõeldes veel yhe versiooni, mulle tundub, et parema:



Kui üle läeb vaev

Kui üle läeb vihm, rahustav vihm,
kui vari läeb üle, üle mu maa,
siis ma ärkan, las ma siis ärkan
sinuga koos, siin rohu sees maas.

Las olla siis rõõm meie majas
tiheda rohu ja lehtede all.
Kui viimaks teame, mis salajas oli,
ootama jään, mil üle läeb vaev.

Las sajab vihma, las põleb lumi,
las laulab surm tihedas rohus.
Ma tahan teada, tahan vaid teada,
kas me oleme need, kes me oleme nüüd, kui üle läeb vaev.
 

12.04.14

Pogues

Tegelesin juutuubis akadeemiliste asjadega, ausõna. Ja kui mulle tuli pähe vaadata suure töö peale ära ka Vanamehe multikad, siis pakkus tark masin mulle nende juurde mingil põhjusel Pogues'i 30-aasta-juubeli kontserdi salvestust otse Pariisist. Kahtlemata parim asi, mis koduperenaisega reede õhtul juhtuda saab.