Minu ilus elu maal

OhhHissand, mis raamat! Perekool klantspaberil. Sirutasin kohalikus raamatukogus kergemeelselt käe teose järele (mille yhe teise, samateemalisega lihtsalt segi ajasin), loomulikult prokrastineerimise eesmärgil, aga no see eesmärk täitus sedakorda kyll erakordselt kiiresti. Raamat räägib vahetu ja siira hingepäeviku vormis kyylikute, mehe ja kolme lapse kasvatamisest ja lõpeb mõttega, et tahaks minna riigikokku. Teksti vahele on põimitud ka mõned suhteliselt adekvaatsed arvamusartiklid, ma olen ka täitsa nõus sellega, et lapsi ja lastega emasid tuleks avalikus ruumis tolereerida, aga no need ongi omal kohal maakonnalehe kolumnidena, kust nad võetud on ja kus neil on kõige suurem potentsiaal jõuda vajaliku sihtgrupini, õelate mooride ja šovinistlike tymikateni, kes ise ka siiralt usuvad, et laps on puue ja et väikelapse ema aju muutub mõtlemise jaoks kõlbmatuks vähemalt rinnaga toitmise lõpetamiseni. Mul ei oleks midagi selle teksti vastu, kui see oleks jäänudki blogisse ja maakonnalehte. Aga kõvade kaante vahel oli see ikka hoop allapoole vööd. Ise olin ka loll, muidugi, et end toote väliskujust petta lasin.

Naksitrallid ja Okasroosike

Ja tänased omaloominguminutid sisustab Poeg&Pärija (kirjaviis muutmata; täppe ja kriipse siiski siia-sinna lisatud).

"Naksitrallid ja Okasroosike"
Kui naksitrallid olid peale hundi pesakonda taas vabad kui linnud sõitsid nad koos omale armsaks saanud furgooniga seiklema. Nad nägid teel võssa kasvanud lossi. Legendi järgi leitakse sealt lossist võti mis avab kõik uksed kaasa arvatud kurbliku kaunitari toa. naksitrallid läksid sinna poole nad aurustasid maapinnast vee keetja abil vedeliku ning taimed närbusid naksitrallid said võtme ning jõutsid tusase uinunud kaunitari tuppa kaunitar ärkas andis naksitrallidele au märgid ning läks Laia maailma oma printsi otsima!

Nature morte

Hingedepäeva puhul väike nature morte. Yks loomne, teine taimne, et oleks korrekt ja igale maitsele.