Omnea mea

Loomade lõhn. Lehmad. Rihalne. Muld. Maa. Sõnnik. Toit. Kodu. Kodu.
Suurrätt ongi kodu. Soe ja turvaline. Võib magades tekiks võtta, võib külmaga õue minnes ümber võtta. Isegi Siberisse ei keelatud suurrätti kaasa võtta. Eesti naiste ellujäämise salarelv. Suurrätist saab kompsu teha, isegi lapsi saab selle sees kanda. Kõike, mis mul on, kannan endaga kaasas.
Suurrätiga on kaasas riidekirstu lõhn, toa lõhn, kus on kangasjalad, vokk ja kraasid, ja kus teisel pool seina, rihalseukse taga, nohistavad loomad. Lehmad, lambad, hobused. Kanad.
Neid loomi ei ole enam ammu, aga suurräti lõhnas on nad alles. Kui ma räti märjaks teen, muutub lõhn eriti selgeks.
Ma pean seda suurrätti pesema, ta läks mustaks. Jätan sellesse oma jälje - midagi varasemat kustub - istun pesukausi kõrval ja katsun seda püüda.

Tagine

Kokandus ja käsitöö. Tarvitasin synnipäevakingitust, aga mitte marokopärase toidu tegemiseks, vaid hautasin seal sees puupliidi praeahjus hapukapsast odrakruupide ja seentega. Ise olen rahul. Kas marokolased ka oleksid, selles ma kahtlen.

Tunaoome

Tundes teatavat kohustust interdistsiplinaarse keskkonnahumanitaaria ees vaatasin telekast ameeriklaste kliimakatastroofifilmi "The Day After Tomorrow". Nonoh, ikka vääga ameerikalik film, mis seal salata. Supertorm ja inimene silmitsi metsiku loodusega; visualiseerimine käib läbi väga-ameerika symbolite - keeristorm lõhub ära Hollywoodi sildi, meri tõuseb Vabadussambale põlvini, silmapilkset temperatuurilangust näitlikustab tähelipu tardumine poole lehvimise pealt (analoogiana varem noorte poolt loodusmuuseumis nähtud mammutile, kes on kangestunud poole söömise pealt). Noored moodustavad ju iseenesest ysna kobeda Rakett 69 tiimi, nad saaks selles saates ilmselt hakkama kyll. Ja matkavatel taatidel on normaalne talivarustus. Aga lugu on jutustatud ikka väga linnainimesekeskselt; enamus siseruumitegevust toimub tugevalt elektrist sõltuvates tehiskeskkondades (hea, et noortel on kaminaga raamatukogu, kus trykiseid põletada); lõpus tervitatakse triumfeeriva muusika saatel neid, kes NY pilvelõhkujate katustel ringi tuiavad. Aga kuhu jäid kõik farmerid ja eramajaomanikud, mh? Mis toimus mujal? Kogu flmi jooksul opereeritakse tegelaskõnes kolme geograafilise piirkonnaga - Kanada, Siber, Mehhiko. Noh, ok, yhte jaapanlast, kes raheteraga pähe saab, ikka näidatakse ka.
Kuulukse, et "Mees, kes jäi ellu", pidi samasugune olema, et ikka Inimene silmitsi metsiku loodusega ja heroiline survival. See troop istub vist maailmakultuuris sygavamalt sees, kui ma omas naiivsuses arvan.
Mõned pildid ja klimatoloogi kommentaar on siin.