Savvusanna sõsarad

Ühest küljest võiks ütelda, et nüüd võib rahus surra, sest minu silmad on ära näinud ühe tüseda tüki algupärast ökofeministlikku kinupilti. Teisest küljest muidugi tahaks loota, et ehk on elul ikka üht-teist veel varuks enne, kui lusikas nurka palutakse panna.

Üldiselt edeneb kõik suhteliselt viisipäraselt, aastaajad vahelduvad, lugusid jutustatakse lihtsamast hullemani, mõjub tõepoolest nagu suitsusauna leil, vaikselt imbub sisse, nii et ei pane tähelegi, kui viimaks on kondid täitsa pehmed.

Higista välja, pese maha ja mine eluga edasi. Aga selle vahepeal tuleb ikka asjad hinge pealt ära ka rääkida, oma teada jätmine ei aita kuidagi kedagi.

Lõpetada tuleks pisikese vanemliku hoiatusega. Mehed! Sellest filmist saate teada, et naised tegelt ka naeravad teie üle. Ja nüüd peate selle teadmisega edasi elama.

Oscarid jagatud

 ...ja Muhu oabits sisse loetud. Siin. Aitaja asi oo soan. Soovitan. 

Ühtlasi leidsin noorteka ajalooliste videote seast ka omaenese seni kaalukaima filmirolli (alates 4.10). 

Meeldivaid multimeediaelamusi!

Oesel und die Waikariffe

 Mul on uus saksa keele õpetaja, väga sümpaatne meesterahvas, Ferdinand nimi. 

Näiteks nii kirjeldab ta seda, kuidas ükskord Linnulahe juurest otse läbi metsa ja  heinamaa linna poole lõikas:

Ein anderes Mal durchschritt ich wieder das gleiche Wäldchen in der gleichen Richtung. Da kam mir ein junges Mädschen entgegen und trug in der Hand einen groβen Strauβ Trollblumen (Kullerkuppen, Engelsköpfchen); ich stellte sie dieses Unfuges wegen zur Rede und erhielt die harmlose Antwort "auf der Wiese sind noch viele". Und dann stand ich an der gleichen Stelle, wo damals die Kronschnepfe hochging, und vor mir breitete sich ein weites, unübersehbares, goldschimmerndes Blütenmeer. Eine solche Pracht hatte ich noch nie gesehen. Kullerkuppen, alles Kullerkuppen! -- ich wurde ganz klein. 

Lisaks makaroonilistele elementidele kahe inimkeele vahetamise näol esineb tal nauditavalt palju ka katkeid teiste liikide, peamiselt merelindude keelest. Allpool üks luuletus Vaikade helimaastikest, Manltemöwe, kes lõpetuseks sõna saab, peaks merikajakas olema. 

Ainuke häda nende sümpaatsete meestega kipub olema, et selle aja peale, kui mina nad avastan, on nad juba ää surnud. Aga eks suhtleme siis kirja teel.