Luuanäitus

 

Enne Vancouverit tegelikult käisime lastega veel ka põgusalt jõge mööda allavoolu Ottawas ja Montrealis. Viimases sattusin nõianäitusele, ehkki ei plaaninud. Sisenesin pahaaimamatult linnamuuseumi ja endalegi üllatuseks lõpetasin alakorruse tunneli läbinuna teisel pool teed teises majas, kus rahvas tungles kahel korrusel nõianäitust vaadata. Teiste imeasjade hulgas oli klaasvitriinides eksponeeritud kaks täiesti tavalist luuda. 

Meh.

Aga õnneks on inimesel kohalikud sõbrad semiootikud, kes hädast välja aitavad ja nähtused lahti seletavad.

About the witches: it's been popular for a few years now, mainly because of a (suspicious in my opinion) trend in feminist studies. The witch is seen as a powerful figure, and witchcraft as a valid a alternative to traditional science by some. Apparently, many women are socializing through witchcraft as a way of empowerment. There are books and manuals and other commercial products that go with it. So of course it's also encouraged by capitalism and the consumer mentality.

Ise ei tunne looduses raisk võilillegi ära.

Ui, Vancouver, British Columbia

 

Ligi nädalane väljasõit läänerannikule - loeng British Columbia kujutamisest eesti kirjanike loomingus (jah, arvake ära, kes on seda teinud?), palju toredaid eestlasi, mereõhk, Vaikne ookean, mereannid, veepõhine ühistransport jpm. Ülaltoodud pildil on aga osake põlisrahvaste ja portugallaste koostööle pühendatud skupltuurist Stanley pargi tootemialal. See siin on põlisrahva esindaja, kelle ühes käes on (vist) nahakraapimistööriist, teises aga täiesti äratuntavalt ui.