17.03.26

Minu tutvus kaladega

 

Tudeng tuli Prahast ja tõi mulle raamatu. Lugesin kohe hooga läbi, ikkagi Kesk-Euroopa senitundmatu looduskirjandus. Väga muhe lugemine, inimlik kogu traagikale vaatamata, kõige inimlikum on ilmselt see salakalastamiselt tabatud juudipoisikesele kere peale andmise lugu. 

Siis hakkasin vaatama, et kas eesti keeles ka Ota Pavelilt alias Otto Popperilt midagi on. Onon. "Ilusate sokkude surm", tlk Leo Metsar, Loomingu Raamatukogu, 1974. Otsin välja, teen lahti, hakkan lugema nagu uut raamatut - ja kole tuttav tuleb ette! Samad lood, mis ingliskeelses, aga teises järjekorras, osaliselt siiski ei kattu ka. Ingliskeelses 16 juttu, eestikeelses 7. Ingliskeelses pole kirjas, mis väljaandest tõlgitud. Eestikeelses siiski on: Smrt krásných srnců (1971). Samanineline film ka tehtud Tšehhis aastal 1986. Võrgust leiab ka originaali pdf-i, seal 8 juttu. Raamatule pühendatud tšehhikeelne vikipeedia artikkel märgib, et eestikeelsest välja jäetud jutt "byla během komunismu cenzurována". Nu, jasno. 

Ei suutnud ma ka oma sisemist toimetajat kammitseda. Tõlgetes on väikesi, aga teinekord väga sisulisi kõrvalekaldeid, mis kohati tekitavad tähendustes lausa vasturääkivusi. 

No võtame mõned. 

Kui isa Leo, kes tegelikult autoga sõita ei mõista, siiski rooli ronib ja sellega vastu presidendi suveresidentsi väravaid põrutab, on eesti versioonis tagajärjeks see, et "lehmad vedasid meid minema".  Ingliskeelne "we were towed out by oxen" kirjeldab olukorda ilmselt adekvaatsemalt. " Odtáhly nás krávy," kõlab originaal. 

Aga siis on juba tõsisem apsakas, sest sellest sõltub, kas Ota vend jääb peale laagrist tulekut elama või ei jää mitte. Eestikeelses ei jää: "Ta suri poole aasta pärast läbielatud nälja ja piinade tõttu, enne kui jõudis uuesti elama hakata." Ehkki juba ülejärgmises lauses kiidab vend seda ilusat sokku, kelle liha aitas tal lõpuni vastu pidada. Ingliskeelne on optimistlikum: "...for six months died many deaths from hunger and suffering before he began to live again." Originaal: "a půl roku umíral od hladu a utrpení, než začal znovu žít". Mulle tundub, et ikka tuli lõpuks eluvaim uuesti sisse. 

Ja no ma rohkem näiteid ei hakka tooma kui veel selle kõige viimase, kus isa kiirabiautost majja tagasi putkab, et enne lahkumist riputada väravale silt "Tulen kohe tagasi". Ingliskeelne väidab, et see oli ta oma maalitud, eestikeelses on ta selle kellelgi maalida lasknud. Siin kaldub originaal siiski pigem eestikeelset tõlget toetama. 

Aga kust see ingliskeelse kogumiku pealkiri on välja võetud, see jääb küll saladuseks. 

11.03.26

Tehisaru ristiisa

Nii. Täna räägime suurlinnas elamise võludest. Näiteks, et jalutad teisipäeval peale tööd 10 minuti kaugusele külakinno (no ok, see on pigem nagu Elektriteater kui Piiri kultuurimaja), kus toimub vestlusõhtu pealkirjas mainitud Nobeli preemia laureaadiga. Maja puupüsti rahvast täis, kõik sumisevad sõbralikult, mõni on võtnud omale einelauast popkorni või topsikese õlut. 

Sissejuhatuseks antakse taadile Õpetatud Kanada Seltsi aumedal ja kuberner räägib sellest, et teadusega tegelemine teeb meid tugevamaks riigiks. Järgnenud vestluses vastab taat väga selgelt ja lühidalt mitmesugustele ärevusttekitavatele küsimustele, näiteks: Kas tehisaru võtab inimestelt töö ära? - Jah. Kas andmekeskused kulutavad liiga palju magevett? - Jah, meie head naabrid hakkavad seda küllap varsti meilt varastama. Kas tehisaru tegevus vajab regulatsioone? - Jah, ja ses suhtes on kommunistlik Hiina paraku toimetanud targemini kui liberaalne Lääs. Ja nii edasi. 

Kas on midagi, milles tehisaru ei ole veel inimesest parem? - Käelised oskused, ja need tööd ei kao ilmselt veel niipea, erinevalt arvutitöökohtadest. Aga on juba olemas veebilehed, kus AI-agendid (s.t autonoomsed juturobotid) saavad endile palgata pärisinimesi, et need nende eest pärismaailmas mingeid asju teeksid. (Ehkki ma arvaks, et need tegevused võivad pigem olla seotud lõhkumise kui meisterdamisega.)

Ja muidugi oh, kuidas minu väikene eestlasesüda paisus uhkusest, kui üks vähestest lavalt kõlanud nimedest oli Jaan Tallinna oma, ja seda korduvalt, nii seoses Anthropicuga kui tema ettepanekuga, et edaspidi tuleks hakata märgistama mitte tehisaru loodud digiobjekte, vaid inimese enda tehtuid (vrd "Eheda Eesti käsitöö" märgis). Ühesõnaga, ma arvan, et kui teda Eestisse kutsuda, küll ta tuleks. 

08.02.26

Ulgueestlaste luulet


Valik teoseid n2ha lisatud pildil. Tunnen ennast rikkana nagu troll, sest kui paljudel inimestel maailmas veel k6ik need raamatud olemas on? No ok, ma v2hemalt kahte tean, kellel tns on. Siit hargneb juba edasi igasuguseid m6tteid paralleelselt mitmes keeles m6tlemise ja kirjutamise kohta, keel kui eksiili s6iduvahend, kommunikatsioonivajadus ja sihtgrupp jne. Just yhest teisest blogist lugesin, et ekraanip6hine suhtlus kustutab 2ra inimese h22le tajumise. Kyllap nii on jah. 

02.02.26

Pikad paberid

V2isasin v2liseesti noorteyritust, mille raames vaadati filmi "Pikad paberid". Mis ma oskan ytelda. Kena pretensioonitu noortefilm, orgaaniline dialoog (autor m2rkis, et paljud neist ongi oma algup2ralt teloga lindistatud t6sieluvestlused). Silo ilmub nagu klassikaline trikster, aga tema potentsiaal j22b l6puni realiseerimata. 30 aastaga pole midagi muutunud,  nagu oleks oma elust filmi vaadanud. Muidugi ka 70+ filmivaataja m2rkis, et miskit uudist selles filmis tema jaoks kyll ei olnud.

V2ike metalevel siiski on ka - umbes poole filmi peal toimub peategelaste vahel vestlus sel teemal, et filmide esimesed pooled on alati huvitavamad, sest teises pooles hakkavad tegelased k2ituma vastavalt sellele skriptile, kuhu film peab l6puks v2lja j6udma. Ja siis teevad nad ise t2pselt sedasama. 

14.01.26

Pidu läbi

Tööd on palju, aga tolku vähe.

Tekkis tunne nagu sitikas Peetril karu puuris: salmid on selged, ilusad riided on seljas, aga keegi ei kuula ega pane tähele, kõik vahivad karu, kes lihtsalt puuris tukub, aga on suur.

Kiviräha jutus läheb sitikas Peeter peale paari päeva asjatut puuris etlemist tagasi koju, kus õed-vennad teda juba ootavad, et koos toredasti aega veeta.

Aga kui sitikarahvas on otsustanud, et vaat nüüd just sina oled see, kes seal karu juures meid esindama peab, ja just nimelt karu juures, mitte näiteks rebase, keda sitikad huvitavad toiduobjektina, nii et seal on vähemasti teoreetiline võimalus, et kui rebane hakkab sitikat püüdma, siis saavad tema olemasolust teadlikuks ka loomaaiakülastajad. Karul on sitikatest siiski sügavalt savi.

Siis on sitikal kaks võimalust: otsida spetsiifiliselt entomoloogide tähelepanu või minna lihtsalt kuhugi mujale, mida on muidugi lihtsam öelda kui teha.

*

Tegelikult on üks võimalus veel: koguda oma juurde puuri kokku selline kogus omasuguseid, et see sagimine hakkab silma paistma.