Когда пройдет боль

Vaiksele laupäevale ja sel päeval ära saadetud yhe kaksiktähe kustunud osale - aga eks ikka ka meile, mahajääjatele - mõteldes katsusin mingil kujul ära lõpetada yhede laulusõnade tõlke, mida juba paar aastat tagasi alustasin. Aga ei osanud ära otsustada, kas "когда пройдет боль" peaks olema pigem "kui valu on läind" või "kui möödas on vaev". Praegu jäi viimane, sest ka vihm läheb mööda. Vari läheb eesti keeles vist pigem yle kui mööda. Viimases salmis lastakse ametlikus sõnade versioonis surmal laulda "minu maa" kohal, aga varasemates salvestustes laulab BG erinevates versioonides "над [...] травой". Jätsin viimase, sest see meeldis mulle rohkem ja see seob ka paremini kõik salmid ära. Ja kuna seda laulu on juutuubis oma kymme eri versiooni (ja lisaks arvutud isetegevuslaste esitused), lingin selle, mille kommentaarides on ka ingliskeelne versioon sõnadest. Mitte, et see veatu oleks, aga on kohti, kuhu toimetaja käed ei ulatu.
Ja ma loodan, et valu läheb mööda. Aga kas me oleme need...

Kui möödas on vaev

Kui möödas on vihm, rahustav vihm,

kui vari läeb üle, üle mu maa,

siis ma ärkan, las ma siis ärkan

sinuga koos, siin rohu sees maas.

Las olla siis rõõm meie majas

tiheda rohu ja lehtede all.

Kui viimaks teame, mis salajas oli,

ootama jään, mil möödas on vaev.

Las sajab vihma, las põleb lumi,

las laulab surm tihedas rohus.

Ma tahan teada, tahan vaid teada,

kas me oleme need, kes me oleme nüüd, kui möödas on vaev.


Tegelt tegin natuke rahulikumalt mõeldes veel yhe versiooni, mulle tundub, et parema:

Kui üle läeb vaev

Kui üle läeb vihm, rahustav vihm,

kui vari läeb üle, üle mu maa,

siis ma ärkan, las ma siis ärkan

sinuga koos, siin rohu sees maas.

Las olla siis rõõm meie majas

tiheda rohu ja lehtede all.

Kui viimaks teame, mis salajas oli,

ootama jään, mil üle läeb vaev.

Las sajab vihma, las põleb lumi,

las laulab surm tihedas rohus.

Ma tahan teada, tahan vaid teada,

kas me oleme need, kes me oleme nüüd, kui üle läeb vaev.

 

Pogues

Tegelesin juutuubis akadeemiliste asjadega, ausõna. Ja kui mulle tuli pähe vaadata suure töö peale ära ka Vanamehe multikad, siis pakkus tark masin mulle nende juurde mingil põhjusel Pogues'i 30-aasta-juubeli kontserdi salvestust otse Pariisist. Kahtlemata parim asi, mis koduperenaisega reede õhtul juhtuda saab.

Putukad ja tuvid

Ilmselt profileerun peagi taas ymber, nagu varemgi juhtunud, seekord on suund siis spordisemiootikale. Yks yldine asi, mis mind huvitab, on see, et kuidas kyll mõtestada iluvõimlemist. Yhest kyljest distsipliin, synkroonis liikumine, formaliseeritud liigutused, keha kui vahend. Teisalt metsik bling ja 300-eurosed trikood. Võistlejateks ja publikuks ainult naised. Jah, graatsia ja kehahoid ja arenenud lihaskond. Ja soostereotyypidele allutatud keha kandmise viis ja kõõluserebendid.
Aga mitte sellest ei olnud siin esmajoones plaanis mõtiskleda, vaid hoopis vahendada värskeid elamusi lasteaedade võimlemispeolt, mille teemaks oli - putukad ja sport. Yldiselt muidugi tundus, et kõik see, mida Austraalia ja Saksamaa uurijad on putukate kultuurilise kujutamise kohta kirjutanud, pidas paika: olid nii ulmeputukad kui ka putukad kui töökuse eeskujud; ei puudunud ka väike mystika nukkumise ja jooga näol. Valitses internatsionaalse sõpruse vaim ja kavu esitati nii eesti-, vene-, läti- kui rahvastevahelise suhtlemise keelsete laulude saatel. Publik võttis paremini vastu rahvalike laulude saatel tehtud kavu (lõõtspillimuusika kombinatsioonis mesilastega; pokud miski hip-hopi/reggae/calypso saatel); see saatelaulu valik on mo meelest kyll yks semiootiliselt kaalukamaid valikuid nende võimlemiskavade juures. Järeltulevat põlve sisaldava ryhma puhul kombineerus lärmakas ja vähetuntud laul mingite imepisikeste rõngastega kruttimisega, ja minu vana võrdõiguslasesyda kyll ahastab seda yteldes, aga no ei tundunud see väga kõnetama seda valdavalt tydrukutest koosnevat kampa.
Kogu kontsert algas aga yyberirooniliselt kavaga "Rahutuvid Sotšist" - noh, eks muidugi kymme punkti ökoloogilise aineringe idee tutvustamise eest (kes keda sööb, nagu kysis juba Jaan Kaplinski), aga tegelt on selles olukorras putukas olla ikka pisut ebamugav, olgem ausad.

Otsin koera

Ed..ee..möhh? Miks gmail mulle keset päist päeva sihukesi asju ytleb? Meenutamaks mulle, et ma peaks meilivahtimise asemel sisuliste asjade ja tõhusa teadustööga tegelema?

Naistepäev

Kuna hommikul vihma sadas, sisustasime naistepäeva matkamise asemel hoopis kodukäsitööga. Noh, eks eelmisest korrast olegi juba aega möödas. Ja ausalt ytelda need sebramustriga sukkpyksid passivadki Barbidele märksa paremini. Tervitused ka Pärtlile.

Meeskysimus

Tutvusime siin syvitsi II klassi kohustusliku kirjanduse hulka kuuluva raamatuga "Vanaema õunapuu otsas". Hommikusöögilauas tõstatas noorema põlve lugejaskond yhtäkki kysimuse, et kas vanaisasid võib ka endale ette kujutada.
Kontrollisin - "Vanaema õunapuu otsas" raamatus ei mainita kusagil kordagi yhtegi vanaisa. Isegi pildil, mida Andi enne vanaema ilmumist vaatab, on vanaema yksinda. Ja kõrvalmajja ilmuval memmel on kyll lapselapsed, kes on läinud Kanadasse, aga kas tal ka kunagi meest või poega on olnud, sellest meile ei räägita. Teose algupärand on ilmunud 1965. aastal Austrias.
Ja kes pole veel põhjusest aru saanud, siis siia kõrvale katkend Ülo Tuuliku samal aastal ilmunud merereisiraamatust "Aafrika kuum meri":
Või nooruke kursant Viktor Pavlov, pärit Velikije Lukist, kellelt ma täna roolivahis pärisin: "Ema elab sul ikka Lukis?" Ta vaatas mulle mõistvalt otsa ning ütles tagasi mõtte, millest oli alguse saanud see arglik lähenemine: 
"Isa tõesti ei ela. Minuvanustel Luki poistel on vähestel isad."

Elukeskkond - Emajõgi

* Osalus, sh digiosalus
* Elukeskkond - Emajõgi
* Vanad head lubadused
* Seotus Eesti ja Euroopaga, pildilolek

Leidsin selliste märksõnadega lehekese oma kapist selliste pykste taskust, mida ma omateada kunagi kandnud ei ole. Aga märkmed lehel on minu käega kirjutatud. Mysteerilised teated tulevikust?

Kujundite igavene sadu

Jajah. Lisaks konkureerivatele luuletajatele leidub majapidamises ka muude valdkondade kunstimeistreid. Transmeedialiste siirete taimelava muudkui laieneb.

Juhan Smuul 92

Sihuke dessant tulekul. Kuulutuses on Muhu valla kodukal olevaga võrreldes parandatud ka rektsiooniviga.

Mudaaugu ja Kääbaste

Väisasin stoliitsat. Taoliste toponyymide ja okserohelise dekoori abil siis innustatakse inimesi yhistranspordikasutusele.
Eks see milleks-kysimus painas mind juba varem, aga fotokas oli vahepeal paranduses.