Joonis 13. Lisamaterjale lähiajaloo nüansseeritumaks tundmaõppimiseks. Kõik leidusid TC maja keldris.
13.10.24
07.10.24
Toidupostitus
Igasugustest toitudest võiks siin juttu teha - jalutad paar sammu, on liibanoni toit, veel paar sammu ja vietnami, paarisaja meetri pärast on terve korealaste asum, igasugu sushidest, sõõrikutest ja maisijahupannkookidest rääkimata. Aga kui tahad rukkileiba, tuleb võtta ette kesmise kestusega matk.
Sain juhtnöörid kahe poe asjus, ühte peavad venelased, teist ukrainlased poolakad. Kuna viimase juurde ei ole võimalik jõuda ühistranspordiga (vähemalt ma ei tuvastanud ühtegi ühendust, mis oleks läinud lähemale kui poolteist kilomeetrit ja teisele poole ulatuslikku silmusristmikku), siis mõtlesime, et okei, lähme vaatame, mis venkud pakuvad. Ikkagi kohalikud, ehk ka naturaliseerunud.
Poes oli venekeelne teenindus, kulinaarialeti taga oli korraga 5-6 müüjat, kes omavahel juttu ajasid ja üldiselt väga varmad tegutsema ei olnud, kohe vana hea vene aja tunne tuli peale. Tooteid, siiski, oli igalt poolt, võiks vist isegi ütelda, et Veremaa produktid olid vähemuses. Meie saime sealt kaks pätsi väga head koha peal küpsetatud rukkileiba (üks neist, muide, Borodino leib!), Moldaavia mustsõstramoosi ja kena kotitäie Karumsi kohukesi (nendega vist sai liiale mindud, aga ma panin mõned sügavkülma).
Väljapääsu juures olid suured alused venekeelsete lehtedega, mida võis tasuta võtta. Ma siis paar tükki noppisin maitsenäiteks. Üks neist oli tihedas kirjas täis sõda ja poliitikat (peamiselt Lähis-Ida), aga sisaldas ka nupukesi Marcello Mastroiannist ja Birgitte Bardot'st. Teine oli värviline ja orienteeritud eakamale publikule (suur kiri, vastavad teemad - hooldekodud, pärandamine, kinnisvara), aga leidus ka mitmesuguseid meelelahutuskuulutusi. Näiteks Toronto Vene Maja korraldab sügisballi, pilet 150 dollarit (tudengitele 100), kus esimeseks päevakorrapunktiks on seltskonna debütantide esitelu. Organisatsiooni logol on kujutatud kahepäise kotka küünte vahel kõlkuvat vahtralehte.
20.09.24
Vana jõgi
kõnnin mööda
ta on maha maetud
aga mitte päriselt surnud
siin-seal reetlikult
sopased servad
siin-seal reetlikult
jahe õhk
Ühel päeval
tõuseb ta üles
ja oi seda
Gogoli diskot siis
Sellest kohast käib jutt.
16.09.24
Kunst ja elu
Vahepealne mõttepaus oli tingitud liigsest kultuurihuvist. Heritage Toronto matk linna vähetuntud jäärakutesse ja vana tellisetehase juurde oli väga tore, aga ilm oli külm ja vihma sadas ja paar päeva oligi pouslaki tõttu vahelt kadunud nagu niuhti.
Oleme aga jätkanud reide ümbruskonna mänguväljakutele omal käel (soomlaste rajatud Sibeliuspuisto paistab iseäranis silma oma suurepäraste ronimisvõimaluste, sh üsna soliidse ronimisseinaga), selle käigus leidnud ka muid muinasjutulisi nähtusi (vt joonis 10).
Joonis 10. Üks mees (?) on võtnud vaevaks kaunistada oma garaaži küljesein ja uks tuhandete teokarpide, klaashelmeste, vanade pannide, puukujukeste, pisifiguuride ja puuklotsidega. Kleepaineks on kasutatud silikooni, mis tähendab, et mõne aasta pärast pudeneb see ilu koost, kui silikooni kasulik eluiga on lõppenud ja ta jäigaks muutub. Juhin veel tähelepanu asjaolule, et risti kujutised on maitsekalt valmistatud veinipudelikorkidest.
07.09.24
Täna läheme raamatukokku
Brutalism on selle arhitektuuristiili nimi, seotud sõjajärgse ülesehitustööga läänemaailmas.
Toronto ülikooli raamatukogu peahoones on ühendatud betoon ja loodus. Maja on disainitud nii, et ta peaks meenutama paabulindu, kes on tarkuse sümbol. Kaela sees on tal haruldaste raamatute kogu, aga kõik ülejäänu on ka paksult lahedat staffi täis. Ei saa salata, mulle see kõik hirmsasti meeldib. On selline tugev ja usaldusväärne värk. Ikka betoon ümber ja raamatud sees, mida sa hing veel tahad.
Üldse tundub, nagu oleks kuskile heaoluriiki sattunud. Kõik on nii rahulikud ja lahked ja kõik asjad on neil nii viimsete pisiasjadeni läbi mõeldud, et otse nutt tuleb peale. Ju see ikka näeb, misse veel nähe suab.
29.08.24
Koht ja kohatus
Käisin kohtades. Vt jooniseid.
27.08.24
Vaatlusi maailmale kaheksateistmendalt korruselt
Eelmine postitus pisut enam kui aasta tagasi lõppes tõdemusega, et "edasi polegi midagi".
Selgus siiski, et on. Esimene ööpäev Kanada pinnal hakkab ümber saama. Töökohale täna veel ei jõudnud, aga elukoha välja- ja välisvaade on järgnevad (vt joonis 1, 2).
Joonis 1. Toronto südalinna lõunapoolne osa õhtasel ajal. Paremas servas teletorn.Sissejuhatuseks võib niisiis öelda, et erakordselt kena on kõik.
p.s. Kohvrist ja pakkimisest veel. Jõudsin juba muretsema hakata, et kas assistendi aluspüksid jäidki kõik maha, v.a need, mis jalas on. Aga ei! Tarvitses vaid jalanõude lahti pakkimiseni jõuda ja seal nad olidki, ilusti talvesaabaste sisse mutsitud.
18.07.23
Maailma lõpus
Seal on suur ja külm ja
helehall meri.
Õhtuti tulevad viimased inimesed,
istuvad ta juures
ja teevad tuld.
Edasi polegi midagi.
11.07.23
suure maailma päikese käes
kissitab silmi suure maailma
päikese käes
testing out the web chords
created some three decades ago
do they sill hold
yes they do