Juurdelõikuse järeleaitamistunnid

Piltlikult öeldes peaks minu põhitöökohas olema meie põhiliseks töö sisuks praegu juba enam-vähem valmis saanud mantlit selga passida ja kirjeldada, kuidas seda kandma peaks. Samas käivad edasi veel voodripoole viimistlused ja järeleaitamistunnid juurdelõikuses, samuti tuleb täna-homme seista silmitsi tõsise kysimusega: kas ikka mantliriie sai õieti ostetud? Riigihangetel ei mõisteta nalja. Tsiteerin: "...tuleb välistada muu hulgas võimalus, et riigi rahastatav või riigi kontrolli all olev organisatsioon laseks ennast juhtida muudel kui majanduslikel kaalutlustel." Mina arvan, et paljudel juhtudel ei ole see võimalik ega mõistlikki, aga antud olukorras ei ole ma muidugi mingis arvaja positsioonis.
Ilmselt sobituksid riigihangete paradigmasse imehästi suured teadlased Gauss ja Humboldt, vähemalt sellistena, nagu neid kujutab "Maailma mõõtmine". Monstrumid, ehkki kaugelt vaadates kohati ka päris naljakad. "Kui siin ilmas juba kord olema peab, nõusolekut ei küsita ju kelleltki, võib ka midagi ära teha püüda. Näiteks leida vastus küsimusele, mis on arv." Tyybid juhinduvad maksiimist - mis tundub hirmuäratav, seda mõõda! Gaussi triangulatsioon Johanna ja Minnaga on ka naljakas (aga muutub just seeläbi ka mõõdetavaks ja hõlpsasti mõistetavaks). Aga seda numbrite yhest sajani kokkuliitmise trikki ma teadsin, ema rääkis, mateõpetajana olid matemaatikute elulood ja anekdoodid nendest tema suureks harrastuseks. Ehkki raamatus on näidatud, et kui kumbagi otsa kokku liitma hakata, tuleb järjest tulemuseks 101; ema loogika oli hoopis, et kokku tuleb liita 1 ja 99, 2 ja 98 jne ja lõpuks jäävad veel yks 100 ja yks 50 yle, need ka juurde ja ongi 5050 käes. Nojah, võib-olla aitab see teadmine mul lõppeks ka riigihangetega toime tulla.