O.T.M.A.

No mis ma oskan ytelda  - taaskord ei olnud Kuressaare Linnateater just kõige tugevamat teksti oma näitemängu aluseks valinud. Näitlejad olid tublid ja tegid, mis suutsid (eriti hästi mängis minu meelest Marika
Barabanštšikova kohtlasevõitu tsaaritytart Mašat), aga no ei veennud mind ameerika loovikirjutaja nägemus sedavõrd põhjatute nähtuste kohtumisest kui seda on tsaaritytred ja revolutsioon. Ilmselt ei veennud see ka lavastajat, miks muidu nad sinna noid ajaloolisi vahetekste olid sepitsenud. Ajaloolise Tõe lavaletoomine tšekisti kujul on muidugi ypris Smuuli-vääriline võte, aga lõpus läks ta siiski natuke yleliigseks. Vastus kysimusele 'kas nende eludel oli mõte?' oleks pidanud välja tulema etendusest enesest, mitte, et seda oleks pidanud tyki lõpus publikult kordamiskysimusena kysima.
Natuke häiris mind ka kogu see metameta "Kirsiaia" ymber - nojah, oli "tekst tekstis" võte ja lõi symboolse taustaplaani ja puha, aga paraku ei jätnud mind maha mõte, et äkki see on jälle yks neid "loovkirjutamise" võtteid, mille kasutamise abil inimesest kirjanikku loodetakse võrsuvat.
Aga ega ma kurda. Ega pealinnas teatris käia saa iga päev. Ja seal oli mitu prominenti ka, kes sel kombel arvatavasti aastapäeva afterparty't pidasid.

Kognitiivne dissonants

Plaanisin juba ammu kiirelt läheneva vabariigi aastapäeva puhul siia paar rahvusliku semiootika alast õpiobjekti riputada, aga  ikka liigub aeg minust kiiremini. Allpool siis näritav pael ja soki sisse kätketud sai, palju toredat analyysimist.
Aga mitte ainult rahvuslik toidukultuur ei paku võimalusi pealkirjas märgitud seisundi tekkeks. Isamaalise kasvatuse huvides väisasime täna kogu kommuunaga liputseremooniat. Praostiärra (keda ma muidu tegelt kõnelejana hindan) 18. sajandi tasemel ornitoloogilist infot edastanud kõne oli kahtlemata lõbus kuulamine. Aga kui korporant esines sõnavõtuga "ärge irisege Eesti Vabariigi kallal, vaadake, kui palju asju* me selle ajaga juurde oleme saanud", siis tundsin fyysiliselt, et mul on raske kindel olla, et kõigest mõni tund varem ja sadakond meetrit teises kohas yhe teise akadeemilise organisatsiooni yritusel sai samast teemast hoopis kuidagi teistsuguste sõnadega ja teisest vaatenurgast räägitud ja et mõlemas kohas viibides olen see ikka seesama mina.

-----------------
*Joonealune märkus: "asjade" all mõtles ta tõepoolest sõna otseses mõttes asju: riideid, telefone, hydropumpasid.

Joonis 3. Näritav pael. Söö Wabariik ära!

Joonis 4. Leivaymbris sukasäärekirjadega; keskel ka paar põllealasemotiivi (vrd. halv. euf. "päts põlle all"). Kärbsed, kassid ja linnud - kas põhiline tarbijasihtgupp? Või töötab siin hoopis see sarnase sarnasega tõrjumise maagia värk? Peamurdmist kui palju.